Suur Paljassaar

Suur Paljassaar on Paljassaare poolsaare kõrgem loodeosa Paljassaare lahe ja Saartevahe lõuka vahel Tallinnas Paljassaare asumis. Liitus mandriga Paljassaare poolsaare moodustumise käigus 20. sajandi teisel kümnendil.

Varasem ajalooline nimetus oli germaani keeltes (rootsi, saksa, taani) tüvega Karl(os): alamsaksa Blote-Karl "paljas Karl" ja Rughen-Karl "kare Karl", u 1250 Karlsö, 1297 Blocekarl et Rughenkarl (1. nimi ilmselt *Blotekarl), 1689 Kahl Holmar, 1855 Paljas-saar, 1883 Paljasaar; rootsi keeles Stora och Lilla Karlön, saksa keeles Karlos. Eestikeelne nimi Paljassaar on lagedat maastikku kirjeldav ning on arvatavasti aluseks olnud ka muukeelsetele nimedele. Paljassaare poolsaar sai nimetuse (Suur ja Väike Paljassaare saarte) järgi, mis aja jooksul kokku sulasid ja 1912–1917 Uue sadama (Miinisadama) ehitamisel täideti mere täitmise teel Kopli poolsaarega ühendati^[1].

Suur Paljassaar lõpeb põhjas Kõrgemäe otsaga. Kõrgeim koht on Kõrgemägi (14,4 m).

Randa liigestavad väikeste neemedena Paljassaare lahte sirutuvad Suur haak ja Väike haak ning Saartevahe lõukasse veidi suurem Saartevahe haak. Esineb valdavalt kivine moreen- või kamarrand, liivasemat randa leidub Saartevahe lõuka ääres Saartevahe haagist läänes. Itta Väikese Paljassaare poole jääb roostikuline rannajärvedega Saartevahe. Varem lage ala on nüüd kattunud lehtmetsaga.

1915. aastal rajati põhjaossa Kõrgemäele Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr 12, mille säilinud osad on muinsuskaitse all.

See kuulub Paljassaare hoiualasse.

• 
  Sõjategevuse kaart 1790. aasta Tallinna merelahingu ajal. Johann Christoph Brotze kogust
• 
  Sõjategevuse kaart 1790. aasta Tallinna merelahingu ajal