Sakslased
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Sakslasteks võidakse nimetada ka Saksamaa Liitvabariigi kodanikke üldiselt, nende etnilisele kuuluvusele tähelepanu pööramata.
Maailmas on umbes 100 miljonit inimest, kes kõnelevad saksa keelt emakeelena, umbes 75 miljonit neist peab end sakslasteks. Peale selle on 70 miljonit saksa päritolu inimest (peamiselt Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Kasahstanis ja Kanadas), kes ei räägi saksa keelt emakeelena, kuid võivad end pidada siiani etnilisteks sakslasteks. Seetõttu on sakslaste koguarv 75 ja 160 miljoni vahel, olenevalt kriteeriumidest (emakeelena rääkijad, etnilised sakslased või osaliselt saksa päritolu inimesed).
Sakslased moodustavad tähtsa vähemusrahvuse mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis (Poola, Ungari, Rumeenia, Venemaa), samuti Namiibias, Lõuna-Brasiilias, Argentinas, Tšiilis ja Paraguays.
Sakslased maailmas
muudaSakslasi või nende järeltulijaid leidub paljudes riikides.
- Saksamaal 68 miljonit
- USA-s 5–45 miljonit
- Brasiilias 5 miljonit [1]
- Austrias 74 000 (koos austerlastega on saksa keele kõnelejaid 7,25 miljonit)
- Šveitsis 112 000 (saksa keele rääkijaid on Šveitsis kokku 4,7 miljonit)
- Kanadas 700 000 – 3 miljonit
- endise Nõukogude Liidu aladel 1 miljon
- Argentinas 600 000 [2]
- Tšiilis 500 000 – 600 000 [3]
- Austraalias 350 000
- Hollandis 386 000
- Hispaanias 193 000
- Paraguays 160 000
- Poolas 150 000
- Suurbritannias 100 000
- Venezuelas 75 000
- Belgias 71 000
- Ungaris 62 000
- Rumeenias 60 000 (seisuga 2002)
- Tšehhi Vabariigis 39 000
- Namiibias 30 000
Päritolu
muudaSakslased on germaani hõimudest kujunenud rahvas. Germaani keeli rääkivad rahvad rändasid Lõuna-Skandinaaviasse Musta mere piirkonnast, assimileerides teised rahvad, sealhulgas soomeugrilased. Läänemerest lõunas assimileeriti, hävitati või aeti neilt aladelt välja keldid. Etnograafide hinnangul laiendasid germaanlased oma asualasid Jüütimaalt ja Läänemere edelakaldalt kaugemale juba enne suurt rahvasterändamist. Hiljem segunesid sakslased teiste Euroopa rahvastega, nagu roomlased ja slaavlased.
Sakslased kui etnos
muudaDefinitsioonid
muudaKüsimus, kuidas sakslasi kui etnost ja rahvust defineerida, on saanud ajaloo jooksul palju erinevaid, osalt vastakaid vastuseid[4] Ettekujutus sakslaste etnilis-kultuurilisest ühtsusest on alates umbes 19. sajandi algusest, alates Saksamaa vabadussõjast saksa rahvusemõistete tähtsaim alus. Et saksa rahvusriiki ei olnud, ei kujunenud rahvakogukonna mõiste, mitte riigi alusel, vaid tuginedes ettekujutustele kultuurilisest (eriti ka keelelisest) identiteedist ja ühisest päritolust[5]. See iseloomustab saksa rahvusemõistmist tänapäevani ja väljendub näiteks määratlustes Saksamaa kodakondsuse kohta[6]. Ajaloolase Friedrich Meinecke (1922) järgi eristatakse niisugust rahvust kui kultuurrahvust riigirahvustest[7], kusjuures sakslased ja itaallased kuuluvad esimeste eelkõige kultuuriliselt ja etniliselt mõistetud rahvuste hulka.
Rudolf Laun defineeris 1930 "rahva" loomulikus mõttes" kui "ühisest päritolust ja sugulisest ühendusest tekkinud ning sama keele tõttu vaimseks ühtsuseks sulandunud vaba isikliku tunnistusega kõlbelise kogukonnana"[8].
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Sakslaste nimetuse päritolu eesti keeles
muudaEestlased ja mitmed teised läänemeresoome rahvad on sakslaste nimetuse tuletanud germaani suguharu sakside nimetusest (eesti "sakslased", soome "saksalaiset", liivi "saksād").[9]
Viited
muuda- ↑ "A Imigração Alemã no Brasil | Brasil | Deutsche Welle | 25.07.2004". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.07.2011. Vaadatud 20.11.2009.
- ↑ The Embassy claims there are 600,000 people of German descent and 50,000 German citizens.
- ↑ German Embassy in Chile.
- ↑ Dieter Borchmeyer. Was ist deutsch? – Die Suche einer Nation nach sich selbst, Rowohlt, Berlin 2017.
- ↑ Peter Glanninger. Rassismus und Rechtsextremismus. Rassistische Argumentationsmuster und ihre historischen Entwicklungslinien. Peter Lang, Frankfurt am Main 2009, ISBN 978-3-631-57501-7, lk 148.
- ↑ Vt: Erwin Allesch. – Dieter C. Umbach, Thomas Clemens (toim). Grundgesetz. Mitarbeiterkommentar, kd I, 2002, artikkel 16, Rn. 1.
- ↑ Rogers Brubaker. Citizenship and Nationhood in France and Germany, Harvard University Press, Cambridge (Massachusetts) 1992.
- ↑ Rudolf Laun. – Gerhard Anschütz, Richard Thoma (toim). Handbuch des deutschen Staatsrechts, kd I, Mohr Siebeck, Tübingen 1930, lk 245, tsit: Eckart Klein. Der Status der deutschen Volkszugehörigen und die Minderheiten im Ausland. – Josef Isensee, Paul Kirchhof (toim). Handbuch des Staatsrechts der Bundesrepublik Deutschland, kd X: Deutschland in der Staatengemeinschaft, 2012, lk 229, § 212, äärenumber 7.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 17. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Sakslased |