Schaumburgi dünastia

Schaumburgi dünastia oli Saksa valitsejate dünastia. Umbes 1485. aastani oli see tuntud ka kui Schauenburgi dünastia. Koos oma iidse valduse Schaumburgi krahvkonnaga valitses perekond ka Holsteini krahvkonda ja selle jaotusi Holstein-Itzehoed, Holstein-Kieli, Holstein-Pinnebergi (kuni 1640), Holstein-Plöni, Holstein-Segebergi ja Holstein-Rendsburgi (kuni 1460) ning viimase kaudu ajuti ka Schleswigi hertsogkonda.

Ajalugu

Schaumburgid said nime Schauenburgi lossi järgi Rintelni lähedal Weseri ääres, kus omanikud hakkasid end Schauenburgi isandateks (1295. aastast krahvideks) kutsuma. Adolf I sai arvatavasti esimeseks Schauenburg isandaks 1106. aastal.

1110. aastal määras Saksimaa hertsog Lothar Schauenburgi isanda Adolf I valitsema Holsteini ja Stormarni, sealhulgas Hamburgi, läänina.

Taani okupeeris Holsteini pärast Stellau lahingut (1201), kuid Schauenburgi krahv ja tema liitlased vallutasid selle tagasi Bornhövedi lahingus (1227).

Pärast krahv Otto V surma lastetuna 1640. aastal Schaumburgi dünastia hääbus. Holstein-Pinnebergi krahvkond ühendati Holsteini hertsogkonnaga. Schaumburgi krahvkond jaotati Schaumburgi pärijate vahel kolme ossa, üks liidendati Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna Lüneburgi vürstkonnaga, teisest sai Schaumburg-Lippe krahvkond ja kolmas jätkas nime all Schaumburgi krahvkond, mida valitseti personaalunioonis Hessen-Kasseliga.

Schaumburgi krahvkond: u. 1106–1640 (koos Holsteiniga, siis koos Holstein-Itzehoe ja siis koos Holstein-Pinnebergiga)
Holsteini krahvkond koos Schaumburgiga: 1110-1137; 1142-1203; 1227-1261
Holstein-Kieli krahvkond: 1261–1390
Holstein-Itzehoe krahvkond koos Schaumburgiga: 1261–1290
Holstein-Segebergi krahvkond: 1273–1315, ja taas 1397–1403
Holstein-Pinnebergi krahvkond koos Schaumburgiga: 1290–1640
Holstein-Rendsburgi krahvkond: 1290–1459
Schleswigi hertsogkond: 1326-1330; 1375-1459