Rogério Ceni

Ceni alustas klubikarjääri Sinop Futebol Clubes. 1990. aastal mängis ta Sinopi meeskonnas Mato Grosso osariigi meistrivõistlustel.

1990. aasta septembris liitus ta São Pauloga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 1993. aastal. São Paulo esiväravavahiks kerkis Ceni 1997. aastal. 13. septembril 1997 lõi ta mängus Botafogo vastu oma esimese värava Brasiilia kõrgliigas. Brasiilia kõrgliigas jäi tema arvele karjääri jooksul kokku 65 väravat.

Suurim edu klubiga saabus 2005. aastal Libertadorese karikavõistlustel, kus ta oli meeskonna kapten. Kõigepealt võitis São Paulo neljaliikmelise alagrupi 3 võidu ja 3 viigiga. Alagrupitulemuste võrdlemine andis São Paulole play-offis 5. asetuse. Kõigepealt alistas ta 12. asetusega Brasiilia klubi Palmeirase (võõrsil 1:0, kodus 2:0), veerandfinaalis 4. asetusega Mehhiko klubi Tigres de la UANL (kodus 4:0, võõrsil 1:2), poolfinaalis 1. asetusega Argentina klubi River Plate (kodus 2:0, võõrsil 3:2) ja finaalis 11. asetusega Brasiilia klubi Atlético Paranaense (võõrsil 1:1, kodus 4:0). São Paulo võitis Libertadorese karika ajaloos kolmandat korda.

Seejärel pääses São Paulo Jaapanisse, kus peeti klubide maailmameistrivõistlused. Lõuna-Ameerika ja Euroopa meister pääsevad seal mänguta poolfinaali. 14. detsembril 2005 alistas São Paulo poolfinaalis Aasia meistri Al-Ittihadi (Saudi Araabia) 3:2. Sealjuures realiseeris Ceni 57. minutil penalti, viies São Paulo 3:1 ette. 18. detsembril toimus finaal, kus São Paulo alistas Euroopa meistri Liverpool FC (Suurbritannia) 1:0, kusjuures Liverpoolil jäeti 3 väravat lugemata, ja Ceni valiti kohtumise parimaks mängijaks. 90. minutil sai ta kollase kaardi. Ceni valiti turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks.

2006. ja 2007. aastal valiti ta Brasiilia aasta jalgpalluriks. Karjääri jooksul tuli ta klubiga kolmel korral Brasiilia meistriks (2006, 2007, 2008) ning hulga teiste turniiride võitjaks. Tema kõige edukam hooaeg oli 2005, kus ta oli 21 väravaga klubi hooaja suurim väravakütt.

Brasiilia kõrgliigas osales ta São Paulo meeskonnas aastatel 1992–2015 kokku 575 mängus, millega on ta kõige enam mänge Brasiilia kõrgliigas pidanud mängija. Karjääri jooksul osales ta klubi meeskonnas kokku 1257 mängus ja lõi neis 131 väravat.

Ceni lõpetas jalgpallurikarjääri 2015. aasta detsembris.^[2]

Ceni mängis Brasiilia jalgpallikoondises 9 aasta jooksul 16 mängu ega löönud neis ainsatki väravat. Põhiliselt oli ta Brasiilia koondise kolmas väravavaht Marcose ja Dida järel.

Oma esimesele suurvõistlusele, 1997. aasta konföderatsioonide karikavõistlustele arvati Ceni, kuigi ta polnud koondises varem ühtki mängu pidanud. Brasiilia jõudis sellele võistlusele valitseva maailmameistrina. Esimeses voorus alistas Brasiilia korraldava maa Saudi Araabia jalgpallikoondise 3:0 ja teises voorus viigistas Austraalia jalgpallikoondisega 0:0. 16. detsembril debüteeris Ceni koondises kolmandas voorus Mehhiko jalgpallikoondise vastu 82. minutil eduseisus 3:1, kui ta vahetati Dida asemele. Brasiilia võitis 3:2, sest viimasel minutil lasi Ceni sisse Ramón Ramíreze löögi ja rohkem Cenil sel turniiril mängida ei õnnestunud. Alagrupi võitis Brasiilia Austraalia ees, seejärel alistas Brasiilia poolfinaalis Tšehhi jalgpallikoondise 2:0 ja finaalis 6:0 Austraalia.

2002. aasta MM-valikturniiril osales Ceni viies mängus, millest kolm esimest võitis Brasiilia kuivalt ning järgnesid 0:1 kaotus ja 1:1 viik. Kokkuvõttes tuli Brasiilia valikturniiril Argentina ja Ecuadori jalgpallikoondise järel kolmandaks ning pääses finaalturniirile. Finaalturniiril võitis Brasiilia kõik mängud ja tuli maailmameistriks. Koondise väravas seisis iga mängu algusest lõpuni Marcos.

2006. aasta maailmameistrivõistlustele Saksamaale pääses Brasiilia valikgrupivõiduga Argentina ees, olles esimene jalgpalli maailmameister, keda tiitlikaitsjana valikvõistlusteta MM-ile ei lubatud. Ceni ei osalenud ainsaski valikmängus ja MM-koondisse mahtus ta sellepärast, et Marcos loobus aasta enne MM-i koondises mängimisest. Finaalturniiril oli Brasiilia kõigis mängudes algrivistuses väravavaht Dida. Brasiilia alistas kõigepealt 1:0 Horvaatia ja siis 2:0 Austraalia. 22. juunil peeti kolmas alagrupimäng, mille eel oli Brasiilia juba alagrupivõidu taganud. 82. minutil vahetati Ceni eduseisul 4:1 sisse ja see seis püsis mängu lõpuni. Seejärel alistas Brasiilia 3:0 Ghana jalgpallikoondise, aga kaotas veerandfinaalis Prantsusmaa jalgpallikoondisele 0:1 ja langes välja. Alagrupimäng Jaapani vastu jäi Ceni viimaseks kohtumiseks Brasiilia koondises ja veerandfinaalikaotuse järel loobus koondisest ka Dida.

2016. aasta detsembris määrati ta oma endise koduklubi São Paulo FC peatreeneriks, kuid juba 2017. aasta 3. juulil ta vallandati, sest klubi oli ühe kuu jooksul langenud välja osariigi meistrivõistlustelt Campeonato Paulista, Brasiilia karikavõistlustelt Copa do Brasil ja Lõuna-Ameerika klubide turniirilt Copa Sudamericana ning lisaks oldi Brasiilia kõrgliigas väljalangemistsoonis.^[3]

2018. aastal sai ta Brasiilia esiliigaklubi Fortaleza peatreeneriks.^[4] Tema juhendamisel võitis Fortaleza 2018. aastal esiliiga ja pääses esimest korda pärast 2006. aastat Brasiilia kõrgliigasse.

2019. aasta augustis määrati ta pärast Mano Menezese tagasi astumist Brasiilia kõrgliigaklubi Cruzeiro peatreeneriks^[5], kuid ta vallandati juba kuu aega hiljem pärast seda, kui tal oli tekkinud sõnelus klubi põhimängijatega, eelkõige Thiago Nevese ja Dedéga. Seejärel naasis Ceni Fortaleza peatreeneri kohale.^[6]

2020. aasta novembris sai Ceni valitseva Brasiilia meisterklubi Flamengo peatreeneriks.^[7] Kuigi tema juhendamisel tuli Flamengo 2021. aastal teist aastat (järjest) Brasiilia meistriks, kolmandat aastat (järjest) Rio de Janeiro osariigi meistriks ja järjest teise Brasiilia superkarika võiduni, vallandati ta Flamengo peatreeneri kohalt 2021. aasta juulis.^[8]

2021. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta aprillini juhendas ta taas São Paulot.

2023. aasta septembris sai ta Brasiilia kõrgliigaklubi Bahia peatreeneriks.^[9]

São Paulo

• Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused: 2005
• Interkontinentaalne karikas: 1993
• Copa Libertadores: 1993, 2005
• Copa Sudamericana: 2012
• Recopa Sudamericana: 1993, 1994
• Supercopa Libertadores: 1993
• Copa CONMEBOL: 1994
• Copa Master de CONMEBOL: 1996
• Campeonato Brasileiro Série A: 2006, 2007, 2008
• Torneio Rio – São Paulo: 2001
• Campeonato Paulista: 1992, 1998, 2000, 2005
• Supercampeonato Paulista: 2002

Fortaleza

• Campeonato Brasileiro Série B: 2018
• Campeonato Cearense: 2019, 2020
• Copa do Nordeste: 2019

Flamengo

• Campeonato Brasileiro Série A: 2020
• Supercopa do Brasil: 2021
• Campeonato Carioca: 2021