Ristija Johannes

See artikkel räägib prohvetist; Leonardo maali kohta vaata artiklit Ristija Johannes (Leonardo); Caravaggio maali kohta vaata artiklit Ristija Johannes (Caravaggio).

Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet. Teda nimetatakse prohvetiks ka Koraanis.

Johannes sündis peaingel Gabrieli poolt kuulutatuna Hebroni linnas preester Sakariase ja tema naise Eliisabeti pojana, kuus kuud enne Kristuse sündi. Seda päeva tähistatakse Jaanipäevana.

Prohvet Malaki ettekuulutuse järgi oli Johannese missioon teenida prohvetina. Selle nimel elas ta kaamelivillast rüüd kandes pikki aastaid kõrbes. Ta ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse.

Johannes suri märtrisurma. Salome, kuningas Herodese kasutütar, võlus ühel peol kuningat oma tantsuga ning nõudis vastutasuks Johannese pead liual. Herodes lasi pühaku pea maha raiuda. Johannese pea esitlemine Salomele liual on kunstis sageli kasutatud motiiv.

Matteuse evangeelium, 3:

1. Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes:
2. "Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!"
3. Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet Jesaja kaudu: "Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!"
4. Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.^[1]