Riigisaladus
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Riigisaladus on ametlikult riigi poolt salajaseks määratud info, materjal või muu teave, mille avaldamine selleks mitte õigust omavale isikule on kriminaalkuritegu ja seda nimetatakse spionaažiks. Juriidiliselt on riigisaladus teave, mille omandiõigus kuulub ainult riigile.
Eesti Vabariigis kontrollib ligipääsu ja vastutab riigisaladuste eest Kaitsepolitseiamet. Riigisaladuse eest vastutab ka isik, kellele on riigisaladus usaldatud.
Riigisaladuse klassifitseerimine Euroopa Liidu õigusruumis
muudaEuroopa Liidus on riigisaladusel neli taset.
| Taseme nr | Eestis | Euroopa Liidus |
|---|---|---|
| 1 | TÄIESTI SALAJANE | TRES SECRET UE / EU TOP SECRET |
| 2 | SALAJANE | SECRET UE / EU SECRET |
| 3 | KONFIDENTSIAALNE | CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL |
| 4 | PIIRATUD | RESTREINT UE / EU RESTRICTED |
Riigisaladus Eesti Vabariigis
muudaSalastatud teabele ligipääsemiseks annab Eesti Vabariigis vastavalt isiku ametiülesannetele ja reaalsele teadmisvajadusele juurdepääsuloa.
Juurdepääsuload riigisaladusele jagunevad kaheks – füüsilise isiku juurdepääsuloaks ja juriidilise isiku juurdepääsuloaks. Juriidilise isiku juurdepääsuluba ei laiene seal töötavatele füüsilistele isikutele.
Juurdepääsuluba ei anna ligipääsu kogu salastatud teabele, vaid eeldab vastava tasemega juurdepääsuloa olemasolu ning reaalset vajadust teabega kokkupuutumiseks. Füüsilise isiku juurdepääs riigisaladusele toimub kas ametikohajärgselt (Vabariigi President, Riigikogu liige jne.) või loa alusel. Juurdepääsuloa saamiseks tuleb läbida julgeolekukontroll. Erandiks on juurdepääs vaid "piiratud" tasemega riigisaladusele, mis toimub ametikohajärgselt, vastavalt haldusala juhtiva ministri kinnitatud ametikohtade loetelule. Kui ilmnevad juurdepääsuloa andmisest keeldumist tingivad asjaolud, siis vabastatakse ametnik antud ametikohalt.
Eestis korraldab riigisaladuse kaitset riigisaladuse kaitse komisjon[1], mille koosseisus on Kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja, Riigikantselei koordinatsioonidirektor, Siseministeeriumi nõunik, Vabariigi Presidendi julgeolekunõunik, Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektor, Kaitsejõudude Peastaabi luureosakonna julgeoleku jaoskonna ülem, Kaitsepolitseiameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti esindaja, Teabeameti peadirektor, Teabeameti esindaja.
Vaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muuda- Prokuratuur: riigisaladuse lekitas viisaskandaalis Lang, Delfi, 8. aprill 2010
- Kaitsepolitsei alustas Langi suhtes väärteomenetluse, kuna ta avaldas ajakirjanikule piiratud tasemega riigisaladuse, 15. aprill 2010
- Õppefilmi tegijad saavad juurdepääsu riigisaladustele, Postimees, 23. juuli 2010
- Vahur Koorits, Kaitsepolitsei poolt riigisaladuse lekitajaks peetud mees osutus süütuks, Postimees, 21. september 2010
- Prokurör: Toomse kaitsja keeldus julgeolekukontrollist, mistõttu ei olnud võimalik kaitsjale tutvustada NATO salajast teavet sisaldavaid dokumente, Postimees, 21. september 2010
- Tarmo Vahter "0,0001 protsenti riigisaladusi sai avalikuks" Eesti Ekspress, 14. juuni 2012