Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]
Vikipeedia

Raul Eamets

Eesti majandusteadlane

Raul Eamets (sündinud 5. juulil 1964[1] Pärnus)[2] on Eesti majandusteadlane.

Raul Eamets (2009)

Ta on töötanud 18 aastat Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professorina ja 8 aastat sotsiaalteaduste valdkonna dekaanina.[1] Alates 2023. aasta novembrist on ta AS-i Bigbank peaökonomist.[3]

Haridus

muuda

Lõpetanud 1982. aastal Sindi Keskkooli, õppis Eamets Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust ja lõpetas ülikooli 1987. aastal. Tal on magistrikraad majandusteaduses (TÜ, 1993) ja doktorikraad (PhD) majandusteaduses (TÜ, 2001).[1][4]

Töökäik

muuda

Eamets alustas tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis 1987. aasta septembris poliitilise ökonoomia kateedri stažöör-uurijana.[1] Aastatel 1990–1993 töötas ta Tartu maavalitsuse arenguosakonnas, hiljem Tartu Arenduskeskuses. Selle kõrvalt töötas ta Tartu Ülikoolis osakoormusega assistendina.[viide?]

1993–1995 oli Eamets Tartu Ülikooli majandusteaduskonna Rahvamajanduse ja ettevõttemajanduse üldteooria instituudis assistent, 1995–2001 sama instituudi lektor ning 2001–2005 dotsent.[1]

Aastatel 1998–2000 ja 2002–2005 oli ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan.[1] 2005. aastal sai makroökonoomika professoriks.[4] 2005–2014 oli ta ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse instituudi juhataja.[1] Aastatel 2014–2015 oli ta majandusteaduskonna dekaan ja 2016–2023 sotsiaalteaduste valdkonna dekaan. 2016–2023 oli ta ka Tartu Ülikooli rektoraadi liige.[1]

2023. aasta novembrist töötab Raul Eamets AS-i Bigbank peaökonomistina.[3]

Osalemine otsustuskogudes ja erialaühendustes[1]

muuda
  • 1994−2001 Eesti Statistikaameti juurde moodustatud Eesti Tööturu-uuringu eksperdinõukogu liige
  • 1995−2005 Tartu ülikooli Euroteaduskonna koordinaator majandusteaduskonnas
  • 1998−2002 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži asedirektor
  • 1999−2002 Sotsiaalministeeriumi juures asuva sotsiaalmajandusnõukogu liige
  • 2000−2014 ajakirja Baltic Journal of Economics toimetuskolleegiumi lige
  • 2002−2015 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Nõukogu esimees
  • 2003−2006 Euroopa Fondi juures asuva EIRO võrgustiku Eesti korrespondent
  • 2003−2015 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktoriprogrammi juht
  • 2003−2010 Tartu Ülikooli regionaalkomisjoni liige
  • 2004−2009 Eesti Panga Nõukogu liige
  • 2004−2015 Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Akadeemilise kolleegiumi liige
  • 2005−2015 Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, doktorikooli juhataja
  • 1997−... Euroopa Töö-ökonomistide Assotsiatsiooni (EALE) liige
  • 1998−2023 Tartu Ülikool Majandusteaduskonna nõukogu liige
  • 2002−... Eesti Majandusteadlaste Seltsi liige (juhatuses 2002–2004)
  • 2004−... IZA (Bonn), külalisteadur
  • 2005−... Eesti Statistikaameti sotsiaalstatistika akadeemilise nõukogu liige
  • 2009−2023 Bigbanki Nõukogu liige
  • 2014−2023 Eesti Eelarvenõukogu esimees
  • 2014−2024 Eesti Doktorikoolide Nõukogu esimees
  • 2016−2024 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) Administratiivkogu liige

Teadustöö

muuda

Eametsa olulisemad uurimisvaldkonnad on ränne ja rändepoliitika, tööturu tulevikutrendid, noorte töötus, tööturu paindlikkus, haridussüsteemi vastavus tööturule, tööjõu prognoosid, ametialane mobiilsus, tööturu voogude analüüs, tööpuudus siirdemajanduses ja palgalõhe. Ta on ennast täiendanud Kopenhaagenis (DIS), Londonis (Birckbeck College ja UCL), Bonnis (IZA), Berliinis (DIW) ja Aarhusis (Aarhusi Ülikool). 15 aasta jooksul on Eamets osalenud 25 teadusprojektis Eesti tööturu eksperdina või töögrupi juhina.[viide?] Kokku on ta avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Viimase 10 aasta jooksul on ta esinenud 30 kodu- ja rahvusvahelisel konverentsil/seminaril ettekandega.[viide?]

Alates 2015. aastast

muuda

Rände ja rändepoliitika teemadest kõige olulisem on Eesti inimarengu aruande toimetamine koos T. Tammaru ja K. Kallasega.[5] Selle aruande põhisõnum oli rände paradigma muutus: Eesti on muutunud väljarände riigist sisserände riigiks koos kõigi sellest tulenevate järeldustega rändepoliitikale. Rändeteemaline inimarengu aruanne leidis ühiskonnas väga elavat vastukaja. Raul Eamets on analüüsinud rände majanduslike mõjude olemust ka põgenike kriisi näitel.[6] Artiklis kasutati lihtsat tööturu nõudluse pakkumise duaalset mudelit näitamaks, kuidas mõjub lihttööjõud negatiivselt sihtriigi tööturule ning valgekraede sisseränne mõjutab sihtriigi tööturgu positiivselt. Sellel tulemusel on väga olulised poliitika järeldused rändepoliitika kontekstis. Rände teemade põhjalikum käsitlus sai R. Eamets jaoks alguse väljarände käsitlusest, kui ta 2014/15 inimarengu aruandes koos T. Tammaruga analüüsis väljarände ulatust ja põhjusi.[7] R. Eamets on rändest ja rändepoliitika teemadel kirjutanud ka ajakirjanduses.[8] [9][10][11] Koos prof Tammaruga juhtis Raul Eamets projekti "RITA ränne".[12]

Makroökonoomika ja eelarvepoliitika teemadel on R. Eamets koos kaasautoriga uurinud viimase suure surutise (Great Recession 2009–2010) mõju Läti ja Poola majandusele.[13] Poola ja Läti on kaks majandust, mis toimisid viimase majanduskriisi ajal täiesti erinevalt, hoolimata sellest, et üleminekuperioodi alguse reforme iseloomustab mõlemal juhul n-ö kiire üleminek turumajandusele. Oma töös jõudsid autorid järeldusele, et kriisiaegse erineva käitumise põhjustasid erinevad vahetuskursi režiimid (Poola – ujuv vahetuskurss ja Läti – fikseeritud vahetuskurss). Lisaks iseloomustas Lätit suhteliselt nõrk pangandussektor, tugev sõltuvus välisturgudest ning koduturu väiksus. Poola majandust iseloomustas väiksem sõltuvus välisturgudest, riigivõla madal tase ja tugev kodumaine tööstussektor.[13]

Üheks oluliseks uurimisteemaks on viimastel aastatel kujunenud tuleviku oskuste ja tuleviku tööturu teema. Tuleviku tööturu arenguid iseloomustavad suured globaalsed trendid on seotud suurandmete analüüsiga, asjade internetiga (internet of things), elanikkonna vananemisega, uue meedia süsteemiga, uute ettevõtluse mudelitega, nö globaalse küla tekkega ning ebavõrdsuse ja geopoliitilise ebakindluse suurenemisega. Kõik see tähendab ettevõtete keskmise eluea lühenemist, paindlike töövormide järjest laiaulatuslikumat kasutuselevõttu, mitmegeneratsioonilisi töökohti jne.[14] [15] Uued töövormid ja paindlik tööturg nõuab ühtlasi uusi oskusi ja teadmisi. Tänasest oluliselt suurema tähenduse omandavad nn ülekantavad oskused, mis võimaldavad liikuda ühelt töökohalt teisele ning soodustavad täiend- ja ümberõpet ja vajadusel ka eriala vahetamist. Uute oskuste omandamiseks peab muutuma ka tänane haridussüsteem. R. Eamets oli Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud konkurentsivõime eksperdigrupi juht (üks kolmest töörühmast). Üle poole aasta kestnud projekti raames pandi kokku hariduse visiooni põhimõtted, millest sai üks alusdokumente „Haridusstrateegia aastaks 2035“ kujundamisel.[16]

Tuleviku oskuste ja tööturu teemaga on seotud ka pikaajalised demograafilised prognoosid. Ühe sellise pikaajalise prognoosiga, mis valmis koostöös Tallinna ülikooli demograafidega [17](Puur, Eamets et al 2018), õnnestus autoritel tõestada, et tuleviku arengud Eesti tööturul ei pruugi olla nii sünged, kui me seni oleme harjunud mõtlema. Kui me võtame prognoosi perioodi lõpuks aasta 2100, ei pruugi lähituleviku negatiivne sündimuse trend üldist pilti eriti mõjutada. Kui me võtame arvesse tööturul toimuvad trendid (uued kõrgema haridusega vanusekohordid, pensioniea võimalik pikendamine, meeste tervisekäitumise paranemine, mitte-eestlaste tulemuslik lõimumine) ning lisame sinna võimaliku sündimuskordaja paranemise ja positiivse rändesaldo, siis ei pruugi sajandi lõpuks maksumaksjate ja ülalpeetavate suhe sugugi halveneda. Meie lähenemisviisi uudsus nii Eesti kui ka Euroopa kontekstis oli positiivsete hõivestsenaariumite ning rändesaldo sissetoomine pikaajalistesse demograafilistesse prognoosidesse. Eestis oli selline lähenemine esmakordne.[viide?]

2019. aasta aasta detsembris ilmunud Riigikogu Toimetiste numbrist moodustas suure osa Tartu ülikooli rahvusülikooli 100. aastapäeva teema. R. Eamets ja K. Kreegipuu, kes olid ajakirja toimetajad, kirjutasid ka pikema sissejuhatuse.[18].

Varasema perioodi teadustegevus

muuda
  • Tööpuudus ja majandusšokid. R. Eamets oli üks esimesi, kes alustas üleminekuperioodi Eesti tööturu analüüsimist eelretsenseeritavas rahvusvahelises majanduskirjanduses.[19]. Ta kuulus töörühma, kes töötas välja Eesti tööjõu uuringu metoodika [20]ning avaldas ka esimesed tulemused 1997. aastal.[21] Nüüdisaja Eesti tööturu statistika tugineb suures plaanis nimetatud metoodikale. Ta on analüüsinud noorte olukorda Eesti tööturul.[22] Vaatluse all on olnud varjatud tööpuuduse erinevad aspektid.[23] Lisaks on R. Eamets käsitlenud töötuse regionaalseid aspekte Eestis [24] [25] ja makromajanduslike šokkide mõju Eesti töötusele[26]. Olulisemad järeldused varasematest uuringutest: Eestis domineerib struktuurne tööpuudus; traditsiooniline optimaalse transformatsiooni kiiruse teooria ei tööta Eesti tingimustes, kuna tööturu paindlikkus on siin suhteliselt kõrge; väliste šokkide tulemusena sattusid löögi alla eelkõige vähemkvalifitseeritud töötajad.

Eamets on käsitlenud ka Eesti tööturu reageerimist ülemaailmsele majanduskriisile.[27][28] Olulise järeldusena võib välja tuua Eesti tööturu suure paindlikkuse, mis võimaldab makroökonoomiliste šokkidega toime tulla ka olukorras, kus eelarve ja rahapoliitika võimalused on väga piiratud.

Üldiste makromajanduslike arengutega seostuvad ka mitmed tööjõuprognoosid, mida ta on teinud enamasti rakendusuuringute raames. Energeetika sektori tööjõu prognoos näitas, et pikas perspektiivis suureneb energeetikasektoris oluliselt kolmanda taseme haridusega töötajate vajadus.[29]

  • Tööturu ja hariduse seosed. Kronoloogiliselt oli esimene doktorikraadiga inimeste vajaduse prognoosi Eestis [30], kus välja pakutud aastane vajadus 300 doktorikraadiga inimese järele on tänaseks jõudnud Eesti riigi programmdokumentidesse. Kindlasti tasub esile tuua ka vastava haridusökonoomika konverentsi korraldamist ja selle baasil ilmunud kogumiku toimetamist.[31] Laialdast kõlapinda on leidnud ühiskonnas kõrgkoolide vilistlasuuringud ja nende tulemuste tutvustamised. [32]

Olulisemad tulemused, mis uuringutest selgusid, lükkavad ümber mitmed müüdid ja käibetõed, mis seonduvad kõrghariduse ja kitsamalt socialia valdkonna lõpetajate toimetulekuga tööturul. Nimelt näitasid küsitlused, et socialia-valdkonna lõpetajad saavad tööturul hästi hakkama, töötute osakaal värskelt lõpetanute seas oli u 3%, samal ajal kui üldine noorte töötus küündis 2010. aastal 40%-ni. Samuti võib öelda, et socialia lõpetanute keskmine palk on koolitusvaldkonna lõpetanute seas üks kõrgemaid.[33] [34]

  • Tööturu mobiilsus ja tööturu paindlikkus. R. Eametsa uurimistöös on tähtsal kohal tööturu paindlikkuse küsimused.[35] Tööturu paindlikkuse üks aspekte on tööturu mobiilsus. Tööturu mobiilsuse all peetakse silmas inimese positsiooni muutumist tööturul. Oma varasemates uuringutes keskendus R. Eamets peaasjalikult liikumistele tööturuseisundite vahel[36] [37], siis aastatel 2010–2014 liikus uurimise fookus migratsiooni ja ametialase mobiilsuse küsimustele[38]. Kasutades unikaalset internetipõhist CV-de andmebaasi (CV Keskuse andmed), on ta koos kaasautoritega vaadelnud välismaal töötamise mõju ametialasele mobiilsusele [39], lisaks tööturu mobiilse mõju innovatsioonile.[40] Tulemused näitasid, et ajutise välismaal töötamise korral välismaal töötamise kogemus olulist mõju ametialasele mobiilsusele ei avalda. Üks võimalikke seletusi on üleharituse probleem, ehk siis enamik eestlasi, kes töötavad välismaal (eelkõige Soomes), töötavad oma haridustasemele mittevastaval (madalamal) ametikohal. Seega ei oma selline töötamine ka mõju inimese hilisemale karjääri aengule. Ajakirjas European Journal of Indutrial relations ilmunud artikkel on senini R. Eametsa kõige sagedamini viidatud publikatsioon.[41][42] Mahukas oli ka R. Eametsa panus kaitstud paindlikkuse (flexicurity) temaatikasse. Selles valdkonnas on ilmunud peatükke kogumikes[43] ja ajakirjades[44] , Eurofondi uurimus[45] ning üks rahvusvahelises kirjastuse avaldatud kollektiivne monograafia, mille toimetajad olid prof. R. Eamets ja prof T. Paas[46].

Geograafilise mobiilsuse ja tööturu paindlikkuse seostamine tunnustatud ajakirja International Journal of Manpower erinumbris on tunnustuseks ja jätkuks seni tehtud töö tulemuslikkusele. R. Eamets oli selle kutsutud külalistoimetaja.[47] Samas ajakirjas ilmus ka analüüs ajutiste migrantide ja nende tööalase mobiilsuse kohta.[39] R. Eamets on koos T. Tammaruga algatanud migratsiooniteemaliste konverentside ja seminaride seeria, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Esimene migratsiooniteemaline konverents toimus 2013. aasta märtsis. [1] Lisaks on R. Eamets võtnud migratsioonipoliitika teemadel sõna ajakirjanduses.[48][49][50][51][52]

Akadeemiline tegevus

muuda

Eamets ja tema kolleegid (Viktor Trasberg jt) olid esimesed, kes alustasid tänapäevases mõistes majandusteooria (economics) õpetamist 1989/1990. õppeaastal.[viide?] Selle tulemusena valmisid ka esimesed majandusteooria õpikud kõrgkoolile ja keskkoolile.[viide?]

Ta on õpetanud majandusteooria kursusi eri tasemega õppeprogrammides, töö-ökonoomika, makroökonoomika ning EL-i sotsiaal- ja tööpoliitika kursusi.[viide?] Kokku on tema juhendamisel või kaasjuhendamisel kaitstud ülikoolis 38 magistritööd ja 8 doktoritööd (Masso, 2005; Leping, 2008, Kallaste, 2010, Järve, 2011, Lauringson 2012, Anspal 2015, Roosaar 2022, Piirits 2022).[1] Ühtlasi on ta osalenud 13 keskkooli ja kõrgkooli majandusõpiku kirjutamisel kaasautori või toimetajana.[viide?]

Sündmused 2023. aastal

muuda

2023. aasta veebruaris esitati Eamets Tartu ülikooli rektori valimistel sotsiaalteaduste valdkonna kandidaadiks.[53] Vastaskandidaadid olid professor Vilo ning ametisolev rektor prof Asser.[54] R. Eametsa peamised valimiseelsed lubadused seisnesid teadusrahastuse üldise süsteemi ja proportsioonide muutmise ettepanekutes, töötajate palgatõusus ning paindlikuma õppesüsteemi juurutamises.[55] Samuti oli ta kriitiline ametisoleva rektori suhtes, leides, et rektor peaks ühiskonnas nähtavam olema ja jõulisemalt seisukohti esitama.[56] Aprillis toimunud valimistel sai esimeses voorus kõige rohkem hääli prof Asser, prof Eamets sai häälte arvestuses teise koha ning prof Vilo sai kolmanda koha. Teise vooru läksid Eamets ja Asser, kus hääletamise võitis Asser, kes valiti ka Tartu ülikooli rektoriks.[57]

Toimingupiirangu rikkumine

muuda

2023. aasta augustis selgus, et Eamets oli sõlminud Tartu Ülikooli nimel lepingu rahvastikupoliitika mõttekojaga Pere Sihtkapital (olles ise ühtlasi Pere Sihtkapitali nõukogu liige) küsitlusuuringu korraldamiseks. Tänu sellele, et uuringu tellijaks oli lepingu järgi Tartu Ülikool kui avaliku ülesande täitja sai Pere Sihtkapital ligipääsu tuhandete naise isikuandmetele rahvastikuregistris, mida muidu poleks neile väljastatud ja mida kasutati muuhulgas naistelt delikaatsete andmete küsimiseks. Tartu Ülikooli eetikakomiteele oli esitatud loataotlus uuringuks, aga nad polnud selle kohta veel otsust teinud, ja Eamets oli varem saanud ülikoolilt õigusliku hinnangu, et kuna ülikool tegelikult ei ole uuringu sisuline partner, ei saa sellist lepingut sõlmida. Tartu Ülikool tegi pärast lepingu avalikuks tulekut pöördumise, kus hinnati leping õigusvastaseks, öeldi, et uuring pole kooskõlas hea teadustavaga ning on läbi viidud ilma eetikakomitee loata ja Tartu Ülikooli rollita, ning mõisteti Eametsa teguviis hukka.[58][59]

Eamets tunnistas, et oli teinud lepingu sõlmimisel vea,[60] kuid ütles, et eetikakomitee loa taotlemine oli volitatud Sihtasutuse juhile ja talle endale tuli uuringu alustamine enne loa saamist üllatusena.[60][61] Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser otsustas 14. augustil 2023 lõpetada Eametsaga töösuhte, põhjendades seda ülikooli juhtimisalaste reeglite rikkumisega (näilise lepingu sõlmimine ja selle varjamine), heast teadustavast ja teaduseetika nõuetest mitte kinnipidamisega ning korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu nõuete rikkumisega[62] (ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes).[63] Rektori sõnul tegi rikkumise veelgi jämedamaks asjaolu, et ehkki ülikooli õigusnõunik oli Eametsale öelnud, et ülikool ei saa sellist lepingut sõlmida, eiras ta saadud suuniseid.[62]

Eamets reageeris sellele öeldes, et tema suhtes on käimas poliitiline rünnak, millega Tartu Ülikool läks kaasa ja fabritseeris tõele mittevastava süüdistuse[64][61] ning karistus oli ebaproportsionaalne võrreldes tehtud eksimustega.[65][66] Eamets ütles, et oli suhelnud lepingu teemal ülikooli õigusnõunikuga, kes ei keelanud tal lepingu sõlmimist ega rääkinud toimingupiirangust.[67] Ülikooli esindajad ütlesid, et Eamets polnud küsinud selle kohta, kas tema isiklikult tohib lepingu allkirjastada, et Eametsale kui tippjuhile peaksid toimingupiirangud teada olema ja et õigusnõunik oli lepingu kavandit muudelgi põhjustel probleemseks pidanud.[64]

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu plaanis Eametsa valdkonna dekaanina jätkamise üle hääletada 17. augustil, aga lükkas selle edasi kuu lõppu, et jõutaks rohkem asjaolusid kaaluda ja lisamaterjalidega tutvuda.[68][69] 23. augustil esitas Eamets rektor Toomas Asserile avalduse dekaani ametikohalt tagasiastumiseks. Rektor rahuldas avalduse samal päeval ja vabastas Eametsa ametist.[70] Töösuhe ülikooliga lõppes 12. novembril 2023.[71] Töölepingu lõppemisele vaatamata pidas Eamets ülikooli majandusteaduskonnas vabatahtlikult loenguid edasi kuni sügissemestri lõpuni.[72]

Septembris määras politsei Eametsale toimingupiirangu rikkumise eest 400 eurot trahvi.[73] 21. märtsil 2024 Tartu Maakohus tühistas Politsei poolt kehtestatud trahvi, kuna leidis, et teol puudusid väärteo tunnused. Kohus arvestas, et Eamets oli küsinud antud teemal nõu usaldusväärsetelt ja kvalifitseeritud õigusharidusega juristidelt, kes ei öelnud talle, et lepingu sõlmimine tähendaks huvide konflikti, ning Eamets lähtus lepingu sõlmimisel nende seisukohast. Kohtu hinnangul puudus inimesel süü, kui ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus oli talle vältimatu.[63] Juunis tühistas Riigikohus Tartu maakohtu otsuse ja väitis, et teo keelatusest mittearusaamine ei välista vastutust. Riigikohus leidis, et ülikooli dekaanina avalikke ülesandeid täitma asudes tulnuks Eametsal asjakohased seadused endale selgeks teha, ning rõhutas, et korruptsioonivastase seaduse asjakohaste punktide mõistmine ei eelda kõrgtasemel juriidilisi teadmisi. Eamets oli pöördunud nõu saamiseks nii ülikooli kui ka sihtasutuse juristi poole, aga ei küsinud kummaltki toimingupiirangu esinemise kohta selgelt seisukohta.[74]

Ühiskondlik tegevus

muuda

1986. aasta oktoobris sai alguse n-ö fosforiidisõda, 1987. aastal kandus fosforiidisõja keskpunkt Tartusse. Sealsed sündmused said alguse juristide ja ajaloolaste avalikust komsomolikoosolekust ülikooli aulas, mis hiljem on saanud tuntuks "aulakoosolekuna". Juristidest kuulusid algatusgruppi Heiki Sibul, Raul Eamets ja Avo Greebe ning ajaloolaste poolt Tõnis Lukas ja Toomas Anepaio ning episoodiliselt osales grupi töös ka Marju Lepajõe.[75] Aulakoosolekut loetakse üheks olulisemaks teetähiseks fosforiidisõjas, millest sai alguse Eesti taasiseseisvumise protsess.[76][77]

Raul Eamets koos Urmas Varblase, Jaak Leimanni ja Märten Rossiga nõustas Andrus Ansipi valitsust 2009. aastal kärpekavade ettevalmistamisel.[78][79]

Eamets juhtis ühte kolmest eksperdigrupist, kes andis sisendi Eesti haridusstrateegia 2035 väljatöötamisel. Tema töörühma alamteemaks oli haridus ja konkurentsivõime ning töö tulemusena valmis visioonipaber.[80]

Eamets kuulus 2020. aasta juunis loodud valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogusse, kelle eesmärk on nõustada valitsust majanduse ergutamise, inimeste toimetuleku parandamise ja ettevõtete konkurentsivõime kasvatamise küsimustes.[81]

R. Eamets oli 2022. aastal oli Eesti-Rootsi koostööaruande Eesti-poolne raportöör. Aruandes kirjeldati 10–15 aasta perspektiivis Eesti ja Rootsi võimalikku tuleviku koostööd eri eluvaldkondades. Rootsi-poolne raportöör oli Pär Nuder, Eesti-Rootsi koostööfondi juhatuse liige ja Rootsi endine rahandusminister.[82][83]

2023. aasta lõpus analüüsis Eamets Arenguseire Keskuse tellimusel koos kolleegidega Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast Eesti majanduspoliitika kitsaskohti. Tehti ettepanekud majanduse konkurentsivõime tõstmiseks.[84]

Raul Eamets on viie autori seas, kes on kõige rohkem (9 korda) panustanud Eesti inimarengu aruannete koostamisse.[85] 2015. aastal oli ta inimarengu aruande kaastoimetaja koos T. Tammaru ja K. Kallasega.[5]

Kuulumine nõukogudesse:

  • 2017. aastast − Otepää Vallvalitsuse eelarvekomisjoni liige
  • 2017. aastast − OSKA projekti Nõunike Kogu liige
  • 2019. aastast − Pere Sihtkapitali Nõukogu liige
  • 2019. aastast – Postimehe Fondi teadusnõukogu liige[86]

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Raul Eamets on abielus Merle Eametsaga, neil on kaks tütart ja poeg. Tema harrastused on lugemine, kalapüük ja matkamine.[viide?]

Viited

muuda
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Raul Eametsa CV Eesti Teadusinfosüsteem.
  2. ↑ CV inglise keeles (PDF).
  3. ↑ 3,0 3,1 "Ülikooliga lõpparve teinud majandusteadlane Raul Eamets alustas tööd Bigbankis". Tartu Postimees. 13. november 2023. Vaadatud 18. juunil 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 Professor Raul Eamets. Tartu Ülikooli koduleht, 21.03.2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 Tammaru, Kallas, Eamets (2017). "Põhisõnumid. Eesti Rändeajastul, Eesti Inimarengu aruanne". Vaadatud 18.04.2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Eamets, R.; Pataccini, L. (2017-01). "Economic aspects of migration and the refugee crisis in Europe: challenges and opportunities in a dramatic scenario". Global Affairs (inglise). 3 (1): 59–70. DOI:10.1080/23340460.2017.1316598. ISSN 2334-0460. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  7. ↑ Tammaru, Eamets (2015). Nüüdisaegne väljaränne: ulatus, põhjused ja mõjud Eesti arengule. Raivo Vetik (Toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015. Eesti Koostöö Kogu. Lk 109-117.
  8. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest". Postimees. 17. september 2020. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  9. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile". Arvamus. 20. märts 2018. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  10. ↑ "Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne?". Arvamus. 30. märts 2017. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  11. ↑ "Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik". Arvamus. 31. detsember 2016. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  12. ↑ "Publikatsioonid – RITA-RÄNNE projekt". ranne.ut.ee. Vaadatud 19. aprillil 2024.
  13. ↑ 13,0 13,1 Pataccini, Leonardo; Eamets, Raul (2. oktoober 2019). "Austerity versus pragmatism: a comparison of Latvian and Polish economic policies during the great recession and their consequences ten years later". Journal of Baltic Studies (inglise). 50 (4): 467–494. DOI:10.1080/01629778.2019.1680404. ISSN 0162-9778.
  14. ↑ Eamets, R (2018). "Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse?" (PDF). Riigikogu Toimetised. 37: 31-42.
  15. ↑ Eamets, Humal, Beblavi, Maselli, Bheemaiah, Smith, Finn, Leschke (2017). Introduction: Balancing Flexibility and security for young during the crises; in Youth employment: STYLE Handbook (inglise). CROME. Lk 215-219.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  16. ↑ https://haridusfoorum.ee/images/2020/Tark_ja_tegus_Eesti_2035.pdf
  17. ↑ Puur, Eamets, Piirits, Klesment (2017). "Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100" (PDF). Riigikogu Toimetised. 38: 41-58.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  18. ↑ Kreegipuu, Eamets (2019). "Mida on sotsiaalteadlastel Eestile anda?" (PDF). Riigikogu Toimetised. 40: 55-64.
  19. ↑ Eamets, Raul (1994-01). "Labour market and employment issues in transition economies: The case of Estonia". Communist Economies and Economic Transformation (inglise). 6 (1): 55–73. DOI:10.1080/14631379408427780. ISSN 1351-4393. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  20. ↑ Pettai, Eamets, Piliste , Servinski (1997). Eesti Tööjõu-uuring 1995, Metoodiline ülevaade. Estonian Labour Market Survey 1995. Methodological Report. Tallinn-Viljandi: Eesti Statistikaamet. Lk 110.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  21. ↑ Eamets, Kulikov, Philips (1997). Eesti tööjõu-uuring 1995, Struktuursed muutused Eesti tööturul aastatel 1989-1994. Estonian Labour Force Suvey 1995 Structural changes in Estonian labour market 1989-1994. Tartu-Viljandi: Eesti Statistikaamet. Lk 159.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  22. ↑ Eamets (2000). Youth on Estonian Labour Market. Review of National Youth Policy in Estonian National Report. Ministry of Education, Council of Europe. Lk 118-133.
  23. ↑ Eamets, Raul; Ukrainski, Kadri (2000-12). "Hidden Unemployment in Estonia: Experience from the Early Years of Transition (1989‐1996)". Post-Communist Economies (inglise). 12 (4): 463–484. DOI:10.1080/14631370050216515. ISSN 1463-1377. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  24. ↑ Paas, Eamets (1999). Eesti regionaalne tööturg ja tööpoliitika, kogumikus Eesti regionaalse arengu käsitlusi. Viljandi: Kesk-Eesti statistikabüroo. Lk 50-63.
  25. ↑ Eamets (2003). Tööturu liikumiste analüüs piirkonniti, ptk monograafiast Eesti regionaalarengu sotsiaalmajanduslik käsitlus. Tartu ülikool. Lk 183-235.
  26. ↑ Eamets, Raul; Varblane, Urmas; Sõstra, Kaja (2003-03). "External Macroeconomic Shocks and the Estonian economy: How did the Russian Financial Crisis affect Estonian Unemployment and Foreign Trade?". Baltic Journal of Economics (inglise). 3 (2): 5–24. DOI:10.1080/1406099X.2003.10840388. ISSN 1406-099X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  27. ↑ Eamets (2011). Tööturg, tööturu paindlikkus ja majanduskriis Balti riikides, Eesti Inimarengu aruanne 2010/2011. Tallinn: Eesti Koostöökogu. Lk 75-82.
  28. ↑ Eamets, Raul (18. juuni 2013). "Labour market and labour market policies during great recession: the case of Estonia". IZA Journal of European Labor Studies. 2 (1): 4. DOI:10.1186/2193-9012-2-4. ISSN 2193-9012.
  29. ↑ Meriküll, Jaanika; Eamets, Raul; Humal, Katrin; Espenberg, Kerly (2012-10). "Power without manpower: Forecasting labour demand for Estonian energy sector". Energy Policy. 49: 740–750. DOI:10.1016/j.enpol.2012.07.018. ISSN 0301-4215. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  30. ↑ Masso, Jaan; Eamets, Raul; Meriküll, Jaanika; Kanep, Hanna (2009-01). "Support for Evolution in the Knowledge-Based Economy: Demand for PhDs in Estonia". Baltic Journal of Economics (inglise). 9 (1): 5–29. DOI:10.1080/1406099X.2009.10840450. ISSN 1406-099X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  31. ↑ Backhaus, Eamets, Eerma (2010). Economics of Education. Issues of Transition and Trasformation. Lit-Verlag.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  32. ↑ Espenberg, Eamets, Themas (2011). "Eesti kõrgkooli lõpetajate toimetulek tööturul". Haridus. 4: 26-32.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  33. ↑ Espenberg, Themas, Masso, Eamets (2013). "Why do social science graduates earn more than natural science graduates in Estonia in Higher Education at a Crossroads: the case of Estonia" (PDF). Lk 307-342. Vaadatud 25. aprill 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  34. ↑ Espenberg, Themas, Masso, Eamets (2012). "Does University Degree Pay off in the Estonian Labour Market". Studies for Learning Society. 2–3: 46-62.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  35. ↑ Eamets, R (2001). Reallocation of labour during transition. Disequilibrium and policy issues the case of Estonia. (PhD Thesis in Economics), No 5. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus. Lk 252.
  36. ↑ Eamets (1999). "Gross Flows in Estonian Labour Market and Transition Probabilities Across Labour Market States". Baltic Journal of Economics. 2 (2): 141-184.
  37. ↑ Eamets, Raul (2004-03). "Labour market flows and adjustment to macroeconomic shocks in the Baltic States". Post-Communist Economies (inglise). 16 (1): 47–71. DOI:10.1080/1463137042000194843. ISSN 1463-1377. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  38. ↑ Masso, Eamets, Philips (2007). Creative destruction and transition. Evidence on firm demographics from Estonia. in Entrepreneurship , Industrial location and Economic Growth. Ed. J.M. Arauzo and M. Manjon. Edward Elgar Publishing. Lk 81-103.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  39. ↑ 39,0 39,1 Masso, Jaan; Eamets, Raul; Mõtsmees, Pille (26. august 2014). Raul Eamets and Dr Krista Jaakson, Dr (toim). "Temporary migrants and occupational mobility: evidence from the case of Estonia". International Journal of Manpower (inglise). 35 (6): 753–775. DOI:10.1108/IJM-06-2013-0138. ISSN 0143-7720.
  40. ↑ Masso, Eamets, Mõtsmees, Philips (2012). The Impact of Interfirm Labor Mobility on Innovation: Evidence from Job Search Portal Data, In: Carayannis, Elias; Varblane, Urmas; Roolaht, Tõnu (Ed.). Innovation Systems in Small Catching-Up Economies: New Perspectives on Practice and Policy. Springer-Verlag. Lk 297-321.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  41. ↑ Eamets, Raul; Masso, Jaan (2005-03). "The Paradox of the Baltic States: Labour Market Flexibility but Protected Workers?". European Journal of Industrial Relations (inglise). 11 (1): 71–90. DOI:10.1177/0959680105050403. ISSN 0959-6801. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  42. ↑ "Raul Eamets". scholar.google.com. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  43. ↑ Eamets, Paas (2007). Flexicurity: combining labour market flexibility and security in the Baltic states. in Flexicurity and Beyound. Finding a new agenda for European Social Model ed. H. Jorgensen, P.K. Madsen. Copenhagen: DJOF publishing. Lk 391-418.
  44. ↑ Eamets, Raul; Kallaste, Epp; Masso, Jaan; Rõõm, Marit (2003-02). "How flexible are labour markets in the CEECs? A macro level approach". Transfer: European Review of Labour and Research (inglise). 9 (1): 101–121. DOI:10.1177/102425890300900109. ISSN 1024-2589. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  45. ↑ Philips, Eamets (2007). Approaches to flexicurity: EU models. Dublin: European Foundation for improvement of Living and Working conditions. Lk 51.
  46. ↑ Paas, Eamets (2007). Labour Market Flexibility, Flexicurity and Employment:Lessons from Baltic States. New York: Nova Science. Lk 155.
  47. ↑ Eamets, Jaakson (2014). "Labour market flexibility and spatial mobility". International Journal of Manpower. 35 (6): 746-752.
  48. ↑ "Raul Eamets ⟩ Rändekvooti ei pea suurendama". Arvamus. 5. veebruar 2024. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  49. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest". Postimees. 17. september 2020. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  50. ↑ "Raul Eamets, Tiit Tammaru: tark sisserändepoliitika Eestile". Arvamus. 20. märts 2018. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  51. ↑ "Tiit Tammaru, Raul Eamets: Eesti rändepoliitika uued alused – punktisüsteem ja õpiränne?". Arvamus. 30. märts 2017. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  52. ↑ "Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets: eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik". Arvamus. 31. detsember 2016. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  53. ↑ "Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Raul Eamets ja Jaak Vilo". Haridus. 14. veebruar 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  54. ↑ "Asi ametlik. Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Asser, Vilo ja Eamets". Tartu Postimees. 13. märts 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  55. ↑ "Raul Eamets ⟩ Rektor peab seisma muutuva õppe, riikliku rahastuse ja ühiskonna teenimise eest". Arvamus. 20. märts 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  56. ↑ "Raul Eamets: ülikool peab jõulisemalt ühiskonnas kaasa rääkima". Tartu Postimees. 31. märts 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  57. ↑ "JÄRELVAADATAV ⟩ Otsustatud. Tartu Ülikooli rektorina jätkab Toomas Asser". Tartu Postimees. 17. aprill 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  58. ↑ Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid, ERR, 11. august 2023
  59. ↑ Tartu Ülikooli nimel esitatakse uuringut, millel puudub ülikooli heakskiit. Tartu Ülikooli koduleht, 11. august 2023
  60. ↑ 60,0 60,1 Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud, ERR, 12. august 2023
  61. ↑ 61,0 61,1 "INTERVJUU ⟩ Raul Eamets: see on politiseeritud rünnak, et inimene tühistada". Postimees. 17. august 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  62. ↑ 62,0 62,1 "Tartu Ülikool lõpetab Raul Eametsaga töösuhte". Tartu Ülikool. 14. august 2023. Vaadatud 14. augustil 2023.
  63. ↑ 63,0 63,1 ERR (21. veebruar 2024). "Tartu maakohus tühistas Raul Eametsa suhtes algatatud väärteomenetluse". ERR. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  64. ↑ 64,0 64,1 TÜ õigusnõunik hoiatas Eametsa: sihtasutuse ja ülikooli koostöö paistab kunstlik, et pääseda ligi andmetele. Eesti Ekspress, 15.08.2023
  65. ↑ Eetikakomitee arutab Pere Sihtkapitali uuringut järgmisel nädalal. ERR, 14.08.2023
  66. ↑ "Raul Eamets: praegu tuleb töökohast kümne küünega kinni hoida". Eesti Ekspress. Vaadatud 14. mail 2024.
  67. ↑ "SELGITAV KIRI ⟩ Eamets kolleegidele: ülikool ei keelanud ega informeerinud mind". Postimees. 15. august 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  68. ↑ "Sotsiaalteadlased jätsid Raul Eametsa ametist vabastamise üle hääletamata". Tartu Postimees. 17. august 2023. Vaadatud 14. mail 2024.
  69. ↑ Tartu Ülikooli sotsiaalteadlased lükkasid Eametsa tagandamise hääletuse edasi. ERR, 17. august 2023
  70. ↑ Rektor Toomas Asser rahuldas dekaan Raul Eametsa tagasiastumisavalduse. Tartu Ülikooli koduleht, 23. august 2023
  71. ↑ Raul Eametsast sai Bigbanki peaökonomist. ERR, 13. november 2023
  72. ↑ Seema, Kristofer (23. november 2023). "Raul Eamets jätkab lõpetatud töölepingust hoolimata ülikoolis õpetamist". Tartu Postimees. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  73. ↑ "Politsei tegi Raul Eametsale korruptsiooni eest trahvi" Delfi, 2. veebruar 2024
  74. ↑ "Riigikohus: TÜ endine dekaan Eamets rikkus toimingupiirangut" ERR, 23. juuni 2024
  75. ↑ Soidro, Mart (1989). "Ühe agoonia lõpp…Fosforiidikevadest ülikoolis. Kaks aastat hiljem". Vikerkaar (7): 59-65.
  76. ↑ Tanberg, Tõnu (2007). "20 aastat ülikooli aulakoosolekust ja fosforiidi- kampaania algusest" (PDF). Tuna nr 2. Lk 102-105.
  77. ↑ 77,0 77,1 "Toomas Asser ja Raul Eamets said Tema Majesteedilt kuningas Carl XVI Gustafilt Rootsi Kuninglikud Põhjatähe ordenid". Tartu Ülikool. 5. mai 2023. Vaadatud 29. veebruaril 2024.
  78. ↑ "Kärpekava nõustas neli erinäolist meest". Majandus. 7. veebruar 2009. Vaadatud 28. mail 2024.
  79. ↑ "Professor Varblane: "Kärpimine on alles algus"". Eesti Ekspress. Vaadatud 28. mail 2024.
  80. ↑ Sutrop , Lauristin, Loogma, Eamets (mai 2019). Tark ja tegus Eesti 2035. Eksperdirühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna arendamiseks aastatel 2021-2025. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. Lk 109-149.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  81. ↑ "Esmakordselt tuli kokku majanduse ergutamise ekspertkogu". ERR.
  82. ↑ "Eesti ja Rootsi tulevikukoostöö raport keskendub kliimale, digitaliseerimisele ja energiapoliitikale". Eesti Välisministeerium. 07.09.2022.
  83. ↑ "Raul Eamets ja Pär Nuder ⟩ Eesti-Rootsi koostöös peituvad suured võimalused". Arvamus. 6. november 2022. Vaadatud 18. juunil 2024.
  84. ↑ Bachmann, Marina (22. veebruar 2024). "Majandusteadlased tõid välja ettepanekud Eesti konkurentsivõime tõstmiseks". Arenguseire Keskus. Vaadatud 18. juunil 2024.
  85. ↑ Lauristin, Marju (2021). Taasiseseisvunud Eesti kolm aastakümmet inimarengu luubi all. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. Lk 75.
  86. ↑ https://www.postimees.ee/7997508/postimehe-fond-jaan-tonissoni-nimelised-raamatugrandid-on-jagatud
  87. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  88. ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raul_Eamets&oldid=6749119"