Raiering

Raiering või raidering (rotation period) on aeg, mille kestel metsaosad (puistud, metsaeraldised) uuendatakse.^[1]

Kui võtta 100 hektarit metsamaad ja iga-aastase ühtlase kasutuse arvestuslangi suurus on 2 hektarit, siis on raieringi pikkus 50 aastat.

Raieringi järgi metsakasutuse kavandamine sobib ühtlase vanuselise jaotusega metsade valimi jaoks. Eesti metsade vanuseline jaotus ei ole ühtlane^[2], kuna peale teist maailmasõda on toimunud põllumajandusmaade, looduslike rohumaade ja soode metsastumine ja metsastamine. Seega tuleb lähtuda raiemahtude kavandamisel puistute küpsusvanusest eesmärgiga saavutada tulevikus majandusmetsade ühtlane vanuseline jaotus.

Vaata ka

küpsusvanus

Viited

↑ Schaback, E. 1931. Talumetsade korraldamisest: Metsa peakasutusviisid. Eesti Mets XI (7), 199–201.
↑ Raudsaar, M., Sims, A., Timmusk, T., Pärt, E., Nikopensius, M., Matson, T. 2020. Metsavarud – Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (10 a vanuseklassid). Aastaraamat Mets 2018. Keskkonnaagentuur. ISSN (e-väljaanne): 2382–7068. lk 7–75.

[Schabak2010-1] Schaback, E. 1931. Talumetsade korraldamisest: Metsa peakasutusviisid. Eesti Mets XI (7), 199–201.

[Raudsaar2020-2] Raudsaar, M., Sims, A., Timmusk, T., Pärt, E., Nikopensius, M., Matson, T. 2020. Metsavarud – Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi (10 a vanuseklassid). Aastaraamat Mets 2018. Keskkonnaagentuur. ISSN (e-väljaanne): 2382–7068. lk 7–75.

[1]

[2]