Põhja-Tallinna linnaosa
|
See artikkel on Tallinna haldusliku linnaosa kohta; Eesti räpparite bändi kohta vaata lehekülge Põhja-Tallinn (ansambel). |
Põhja-Tallinn on Tallinna halduslik linnaosa.
| Põhja-Tallinna linnaosa | |
|---|---|
Pindala: 15,2 km² (2021)[1]  | |
|
Elanikke: 63 032 (1.01.2023)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 4147 in/km² | |
 |
Põhja-Tallinna linnaosa hõlmab Kalamaja, Karjamaa, Kelmiküla, Kopli, Merimetsa, Paljassaare, Pelgulinna, Pelguranna ja Sitsi asumit.
Põhja-Tallinn on pealinna kõige merelisem linnaosa: seal on 20 km merepiiri ja 11 sadamat. Linnaosa piiresse jääb umbes 45 protsenti Tallinna merepiirist.
Põhja-Tallinn on kireva rahvusliku kooslusega, eriilmelistes asumites elab 68 rahvuse esindajaid.[viide?]
Linnaosa haldus
muudaPikemalt artiklis Põhja-Tallinna linnaosavalitsus
Linnaosa vanem on Külli Tammur.[3]
Rahvastik
muuda| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[4] |
|---|---|
| 2003 | 53 696 |
| 2004 | 56 044 |
| 2005 | 56 997 |
| 2006 | 56 994 |
| 2007 | 55 691 |
| 2008 | 55 628 |
| 2009 | 55 478 |
| 2010 | 56 005 |
| 2011 | 56 346 |
| 2012 | 56 443 |
| 2013 | 56 914 |
| 2014 | 58 385 |
| 2015 | 58 926 |
| 2016 | 59 413 |
| 2017 | 59 697 |
| 2018 | 60 244 |
| 2019 | 59 080 |
| 2020 | 59 533 |
| 2021 | 59 846 |
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2020 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,3%, venelasi 39,3%, ukrainlasi 3,9%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,7%.[5]
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2019 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 50,1%, venelasi 40,4%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 1,8% ja soomlasi 0,6%.[6]
Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2015 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest eestlasi 47,0%, venelasi 44,0%, ukrainlasi 3,8%, valgevenelasi 2,0%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,3%, juute 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 2,2%.[7]
Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2012 Põhja-Tallinna linnaosa elanikest venelasi 46,1%, eestlasi 44,4%, ukrainlasi 4,0%, valgevenelasi 2,3%, soomlasi 0,5%, tatarlasi 0,4%, juute 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 2,1%.[8]
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Tallinnas 53 881 elanikku, neist eestlasi 26 820 (49,78%).[9]
Galerii
muuda-
Põhja-Tallinn Toomkiriku vaateplatsilt
-
-
-
Stroomi rand mai lōpus
-
-
Endisele turuplatsile ehitatud Tallinna Mööblimaja
-
Suurpaneelelamud Tööstuse tänava lõpus Karjamaa asumis
-
Hruštšovkad Angerja tänaval
-
Ristiku-Telliskivi ristmik endise margariinitehase hoonega
-
Vasara 6 hoov
-
Korterelamu 1950. aastatest
-
Rekonstrueeritud hruštšovka
-
Stroomi rannas
-
Elioni kontor
-
Puitelamud Kopliranna tänaval
Ajalugu
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Tallinna ajaloolised kujutised |
Tallinna vanalinna ja Tallinna lahe vahel asunud Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. Tegu on ka ühe vanima Tallinna eeslinnaga, see oli kalurite, mündrikute, lootside asula, mis paiknes loode pool vanalinna Tallinna lahe kõrgel rannikul.
Enamik elanikke oli pärit maalt ning olid lahkunud linna otsima vabamaid olusid. Kalamaja lähedal asuv sadam andis paljudele sealsetele elanikele head teenistust. Tugeva Tallinna linnamüüri läheduses ja Tallinna sadamas olevate sõjalaevade kaitse all oli see märksa turvalisem paik kui teised Tallinna eeslinna osad.
Eeslinnadel, sealhulgas Kalamajal, oli omapärane vahendajaroll linna- ja maarahva vahel nii majanduse kui ka kultuurielu mõttes. Eeslinnad kujunesid eesti maakultuuri ja saksa linnakultuuri omapärase sünteesi kohtadeks.
Keskajal rajati Kopli piirkonna majandamiseks (loomade karjatamiseks, heina niitmiseks ja metsa kasutamiseks) Kopli mõis.[10] Selle alale rajati 14. sajandil (esimene kirjalik teade 1365. aastast) ka linna telliselööv, millest pärineb ka mõisa saksakeelne nimetus.[10] 1689. aastal redutseeriti Kopli mõis Rootsi riigile, kuid Vene riigi ajal läks see uuesti linna kätte.[10] 1774. aastal rajati Kopli mõisa maadele Niguliste ja Oleviste koguduse uus kalmistu. 1820. aastal oli Kopli mõisas maad 525 ha, mille põllupinda oli 11 ha.[10]
Viited
muuda- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 7.08.2021.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 24.07.2023.
- ↑ "Põhja-Tallinna Valitsuse juhtkond | Tallinn". www.tallinn.ee. Vaadatud 3. novembril 2024.
- ↑ Tallinna rahvastikuregistri järgi
- ↑ Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
- ↑ Tallinn arvudes 2019, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2019
- ↑ Tallinn arvudes 2015, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2015
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235. ISBN 9985701690.
Välislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Tallinna linnaosa |
- Põhja-Tallinn linnaosavalitsuse koduleht
- Karin Koppel. "Põhja-Tallinna linnaosa planeering võib Koplisse reisirongid tuua" ERR, 20. detsember 2019