Orlando

Nimi "Orlando" pärineb umbes 1837. aastast, kui sõdur Orlando Reeves selles piirkonnas seminolide ülestõusu ajal väidetavalt surma sai. Siiski tundub, et Orlando Reeves (vahel ka Rees) oli lähedalasuvas Volusia maakonnas 50 km põhja pool suhkruvabriku omanik ja plantaator. Sellesse piirkonda sattunud pioneerid leidsid Reevesi maavalduste piiri tähistava puu külge löödud sildi ja arvasid, et selle all on sõduri haud. Nad hakkasid seda piirkonda nimetama Orlando hauaks ja hiljem lihtsalt Orlandoks.

1838 Teise seminoli sõja ajal rajas USA armee tänapäevasest all-linnast viie kilomeetri võrra lõuna poole sõjalise tugiposti Fort Gatlini, kuid pärast sõja lõppu jäeti see maha.

Esimese asula rajas piirkonda Aaron Jernigan, kelle järgi Orlandot algul nimetatigi Jerniganiks. Elanikud hakkasid sinna saabuma alles pärast Kolmandat seminoli sõda. Esialgu tegelesid elanikud karjakasvatusega.

1854. aastal sai Orlando Orange'i maakonna keskuseks. Kuid kogu USA kodusõja vältel jäi Orlando põllumajanduspiirkonnaks, mis pealegi Florida sadamate blokaadi tõttu tugevalt kannatas. Pärast sõda hakkas elanikkond plahvatuslikult kasvama. 31. juulil 1875 nimetati Orlando aleviks (town) ja 1895 linnaks. Perioodi 1875–1895 nimetatakse Orlando kuldajastuks, sest linn oli siis Florida sidrunikasvatuse keskus.

Kuldaeg sai otsa 1895. aasta talvel, kui külm võttis sidrunipuud ära. Sidrunitoodang langes 60 korda ja maa hind 100 korda. Sellest oli nii palju kasu, et endine ühekultuuriline piirkond hakkas viljelema teisigi põllukultuure ja piirkonna majandus muutus vähem haavatavaks.

1920. aastail toimus Florida majanduses järsk kasv. Maa läks jälle hinda, elanikkond kasvas märgatavalt ja rajati suur hulk tänapäeva Orlando linnaosi. Buumi lõpetasid mitu Floridat tabanud orkaani ja ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon.

Linnast lõunas asub McCoy õhujõudude baas. Õhujõudude baas oli linnas juba Teise maailmasõja ajal, praegust nime kannab ta lennuõnnetuses hukkunud koloneli Michael McCoy mälestuseks alates 1958. 1956 rajas ettevõte Martin Marietta, tänapäeval Lockheed Martin, linna lennukitehase.

Orlando lähedal asuvad Canaverali neem, mis on tähtis kruiisilaevade sadam, Canaverali neeme õhujõudude baas ja Kennedy Kosmosekeskus. Vahemaa on nii väike, et nende ettevõtete töötajad saavad Orlandos elada. Seetõttu on Orlandos asutatud või sinna kolinud hulk kõrgtehnoloogiaettevõtteid.

 

1964. aastal ostis Walt Disney linna äärde 25 000 m² soist maad lõbustuspargi Disneyland rajamiseks. See valmis 1971. Disney valis Orlando sellepärast, et maa kohal nõrgenevad orkaanid kiiresti ja sisemaapiirkonnad kannatavad nende all palju vähem kui rannikualad. Soostunud sisemaa oli rannikualadest ka märksa odavam. Disneylandi edu (niihästi külastajate arv kui ka kasum) ajendas teda rajama teisigi lõbustusparke USA-s, hiljem on Disneylande rajatud mujalgi maailmas.

Sellest ajast on turism Orlando peamine sissetulekuallikas. Orlando on pidevalt olnud maailma üks tähtsamaid turismisihtkohti. Hiljem on linna lähedusse rajatud kümneid muid lõbustusparke ja teemaparke, rohkem kui kusagil mujal maailmas. Aastas külastab linna üle 50 miljoni turisti.

Orlandos asuvad Mehhiko ja Suurbritannia konsulaat.

Orlandol on üheksa sõpruslinna: Curitiba (Brasiilia), Guilin (Hiina), Marne-la-Vallée (Prantsusmaa), Monterrey (Mehhiko), Orenburg (Venemaa), Reykjanesbær (Island), Tainan (Taivan), Urayasu (Jaapan) ja Valladolid (Hispaania). Marne-la-Vallée ja Urayasu on Orlandoga seotud Disneylandi kaudu, mis nendes linnades asub.

 

Linnas asub Kesk-Florida Ülikool, mis on üliõpilaste arvult Florida teine ülikool.

Linnas tegutseb NBA korvpalliklubi Orlando Magic.

• Kesk-Florida Ülikool

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Orlando

• Orlando koduleht