Ookeaniline saar

Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.

Ookeanilisi saari eristatakse saartest, mille aluspõhi on mandriline. Lahti seletatult tähendab see seda, et ookeanilised saared asuvad ookeanilisel, mandrilised aga mandrilisel maakoorel.

Ookeanilised saared on vulkaanide tegevuse produkt. Enamasti tekivad nad kuuma täpi kohale. Kui ookeaniline saar asub soojas kliimavöötmes, võivad tema ümber moodustuda korallrifid. Sellisest saarest võib kujuneda atoll.

Ookeaniliste saarte ümbruses on vesi ookeanidele tüüpiliselt enamasti ligi 5 kilomeetri sügavune. Ookeanilised saared on seega üle merepinna ulatuvad mäetipud.

Ookeanilised saared ei ole väga suured. Maailma suurimad saared on mandrilisel maakoorel.

Ookeanilised saared on väga levinud Vaikses ookeanis.

Ookeaniliste saarte rannikute liiv on tume, punakas või valge (kui on tegemist biogeensete kivimite fragmentidega). Erinevalt mandriliste rannikute liivast ei sisalda ookeaniliste saarte liiv kvartsi.

Ookeanilised saared on näiteks Hawaii, Tahiti ja Island. Vaatamata vulkaanilisele aktiivsusele ning asetsemisele ookeanis ei ole ookeanilised näiteks need saared, millel asuvad Filipiinid, Jaapan ja Uus-Meremaa.