Nissi vald

Vallas oli kaks alevikku, Turba ja Riisipere, kus 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vastavalt 1094 ja 1055 elanikku, ning 17 küla: Aude (14 elanikku, 2000. aasta rahvaloendus), Ellamaa (210), Jaanika (45), Kivitammi (62), Lehetu (200), Lepaste (41), Madila (24), Munalaskme (127), Mustu (33), Nurme (53), Odulemma (60), Rehemäe (37), Siimika (28), Tabara (43), Vilumäe (58), Viruküla (22), Ürjaste (87).^[5]

Nissi valla territooriumist oli metsamaad umbes 50%. Põllumaadest oli kasutuses umbes 4000 hektarit.

Valda läbis Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Vallas lõppes elektrifitseeritud Haapsalu-suunaline raudtee (Keila–Riisipere raudtee). Ida-lääne suunal läbisid valda Riisipere–Vasalemma, Riisipere–Nurme ja Vaimõisa–Nurme tee, mis ühendavad Paldiskit Via Balticaga.

60–65% tööealistest elanikest töötas väljaspool valda, peamiselt Keilas ja Tallinnas.

Nissi nime on esmamainitud Taani ja Rootsi preestrite ristimisretkede kroonikaraamatutes aastaist 1219 ja 1220. Aastal 1241 on mõne Nissi ala haldaja olnud Mattis Risbiti nimeline läänimees. Tema nimest tuleneb nimekuju Riesenberg, eestistatult Riisepere ehk Riisipere. Sellenimelist rüütlimõisa mainitakse juba 14. sajandil Eesti vanemate ja jõukamate mõisate hulgas. 16. sajandi alguses olid Nissi alad Hertele-nimelise kirikukihelkonna keskuseks, kuid sajandi lõpuks Nissi kihelkond ajutiselt kaotati. Taasiseseisvumine kirikukihelkonnana toimus 1645. aastal.

Valla ajaloo aluseks võib pidada Riisipere rüütlimõisa alluvusse kuuluvat talupoegade kogukonda, mis sai valitsusliku sõltumatuse 1866. aastal Baltimaades kehtestatud vallaseaduse põhjal. Nissi vald sündis 1938/39. aastal toimunud vallauuendusega, mil liitusid Riisipere ja Laitse vallad. Kolhoosikorra kehtestamise aegu, 1950. aastal moodustati Nissi valla aladest Nissi külanõukogu, mis kuulus Keila rajooni alla. Nissi vald sai omavalitsusliku staatuse tagasi 21. mail 1992.^[6] Augustis 1993 eraldati Nissi vallast Kernu vald.^[7]

2017. aastal ühines Nissi vald Saue vallaga.

• Nissi tee