Neitsi

See artikkel on inimesest; tähtkuju kohta vaata artiklit Neitsi (tähtkuju); sodiaagimärgi kohta vaata artiklit Neitsi (astroloogia); Gustav Klimti teose kohta vaata Neitsi (Klimt); Neitsiks nimetati ka Tallinna Suurgildi piduliste rahustamise puuri

Neitsi on tavatähenduses naissoost isik, kes pole olnud seksuaalvahekorras.^[viide?]

Seda mõistet võidakse analoogiliselt kasutada ka meessoost isiku kohta.

Kitsamas tähenduses on neitsi see, kes pole kogenud seksuaalset suhet. Mida laiemalt käsitletakse mõistet seksuaalne suhtlemine, seda kitsamaks muutub mõiste neitsi.

Ülekantud tähenduses võidakse neitsiks või neitsilikuks nimetada ka kogenematut, kasutamatut, süütut. Näiteks kedagi, kes pole veel näinud mingit kultusfilmi, osalenud mõnel üritusel; või ka kasutamata tööriista, uut autot, avamata pudelit vms.

Süütus on neitsilikkuse tavaline sünonüüm.

Anatoomiliselt peetakse neitsi tunnuseks neitsinaha ehk hüümeni olemasolu. Esimesel intravaginaalsel vahekorral see tavaliselt rebeneb. Neitsinaha rebend võib siiski tekkida ka teistsugustel asjaoludel, näiteks tampooni vm eseme tuppe sisestamisel, sportimisel vm.

Heteroseksuaalsel intravaginaalsel vahekorral rebeneb neitsinahk erekteerunud peenise esmakordsel sisenemisel tuppe. Lesbiliste vahekordade puhul rebestatakse neitsinahk tavaliselt sõrmedega või mõne teise vahendiga.

Neitsinaha rebenemine on tavaliselt veidi valulik ja tekitab kerge vereerituse.

Kirurgiliselt on võimalik rebenenud neitsinahka taastada.

Neitsinahk säilib muude seksuaalsete tegevuste (oraalseks, anaalseks, masturbatsioon jmt) korral; sel juhul võib kasutusel olla väljend „tehniline neitsilikkus”.

Üldiselt ei peeta neitsiks kedagi pärast esimest seksuaalvahekorda. Siiski on traditsioone, mis võivad käsitleda isikut neitsina ka pärast mistahes seksuaalseid suhteid, sealhulgas kristluses pärast erilise pühitsuse saamist ja vaimset uuestisündi.

Paljudes patriarhaalsetes ühiskondades peetakse oluliseks abiellu astuva pruudi neitsilikkust, mis peab tagama meesliini jätkumise suguvõsas. Pulmakommete hulka võib kuuluda näiteks neitsiverega määrdunud voodilina avalik väljariputamine jmt. Pruudi valge riietus paljude rahvaste pulmakommetes sümboliseerib samuti süütust.

Mõnikord sätestavad seadused eraldi karmimaid karistusi neitsiga seksuaalvahekorda astumise või vägistamise eest. Seda on peetud neitsiau rüvetamiseks, äraraiskamiseks, perekonna häbiks jne, millega võib kaasneda ka häbistatu tapmine või tema enesetapp.

Sõjasaagi või -vangide hulgast eraldati sageli neitsid kui väärtuslikum osa kingituseks väejuhile, kuningale vm. Orjaturgudel võis neitsi eest nõuda kõrgemat hinda.

Neitsilikkus seostub paljudes kultuurides aususe, süütuse, karskuse, puhtuse, tarkuse jm väärtuslike omadustega. Seda on peetud vooruseks ja vältimatuks eelduseks paljude oluliste ülesannete täitmisel. Neitsitele on omistatud üleloomulikke võimeid ja oskusi: tuleviku ettenägemist, haiguste ravi jpm. Paljudes religioonides tohtis preestrinna ametis olla vaid neitsi.

Süütut neitsit on peetud jumalatele vm üleloomulikele jõududele meelepäraseks ohvriks. Edu ja võitmatuse tagamiseks on mitmel pool olnud kombeks neitseid elusalt müürida kindluse või lossi müüridesse jm ehitistesse. Paljudes muinasjuttudes ja müütides nõuab üleloomulik olend (draakon vmt koletis) endale ohverdamiseks neitseid. Neitsiverd on kasutatud maagias; süütu poisi uriin pidavat ravima kõik haavad jne.

Neitsilikkus on paljude jumalannade (Atena, Artemis, Hestia, Vesta, Astraea) ja pühakute atribuut (neitsi Maarja, püha Lucia, püha Agnes, püha Apollonia, püha Dorothea, püha Jeanne d'Arc jpt). Mitmetes religioonides esineb neitsist sündinud jumalusi vm kõrgelt austatud isikuid. Katoliikluses on Jeesuse neitsistsünni dogma põhjustanud palju vaidlusi.

Seksuaalvahekord neitsiga on mitmetes kultuurides kõrgelt hinnatud ja eriline privileeg. Laialdaselt on levinud uskumused, nagu raviks see suguhaigusi, sealhulgas AIDS-i. Islami paradiisis pidavat leiduma tuhandeid neitsisid, kellega saab otsekohe pärast religiooni poolt heakskiidetud surma astuda seksuaalvahekorda. Keskaja Euroopas ja ka mujal kehtinud esimese öö õiguse kohaselt oli maahärral õigus pärisorja pruudiga enne pulmaööd seksuaalvahekorda astuda.

On ka kultuure ja traditsioone, kus neitsilikkust ei hinnata ja sellest püütakse võimalikult varakult vabaneda. Tuntud on vahendid neitsinaha eemaldamiseks kunstlikul teel, kellegi kohustamine esimeseks seksuaalvahekorraks neitsiga jmt.