Lõimis

Liiv hõlmab kõiki muldasid, milles liiv moodustab vähemalt 70% massist ^[3]

Muda hõlmab kõiki muldasid, milles muda moodustab vähemalt 80% ja 12% või vähem on savi ^[3]

Savi hõlmab kõiki muldasid, milles on savi sisaldus 35-40%^[3]

Tekstuuri määratakse tavaliselt tunnetades.

Liiv tundub sõmeraline ja selle osakesi on hästi näha.

Kuiv muda tundub jahu või talgi pulber ja see on pisut plastiline kui see on märg.

Savi tundub väga plastiline ja see on väga kleepuv, kui see on märg. Kuivana on savi kõva.

Täpsemaks määramiseks saab kasutada ka alljärgnevaid teste, mille jaoks tuleb eraldada peenliiv üle 2 mm läbimõõduga osakestest (kruus, kivid) näiteks sõela abil.

Palliviskamiskatse ^[1]

Võtke peotäis niisket mulda ja pigistage see palliks. Viska pall õhku umbes 50 cm kõrgusele ja püüa see kinni. Kui pall laguneb, on tegu liivaga, mis ei ole hea muld.

Kui pall kleepub kokku, on tegu saviga ning see on parem muld.^[1]

 

 

 

 

Pallisurumiskatse^[1]

Võtke peotäis mulda ja niisutage seda nii, et see hakkaks kokku kleepuma, ilma et peaksite seda käega kinni hoidma. Pigistage muld peo sisse tugevasti kinni ning seejärel avage käsi.

Kui muld on võtnud teie käe pigistamise kuju, siis on tegu saviga. Kui muld ei võtnud kuju, siis on tegu liivaga.

 

 

 

 

Sõrmeproov^[4]

Võetakse umbes 1 tl täis mulda ja lisatakse veidi vett, kui:

• mullast saab teha 3 mm läbimõõduga nööri, mis rõngasse keeramisel ei pragune, siis on tegu saviga
• mullast saab teha nööri, mis rõngasse pööramisel praguneb, siis on tegu raske liivsaviga
• mullast saab teha nööri, mis rõngasse pööramisel praguneb ja seejärel murdub, siis on tegu keskmise liivsaviga
• mullast saab teha nööri, mis rõngasse pööramisel murdub, siis on tegu kerge liivsaviga
• mullast saab teha kuuli, siis on tegu saviliivaga
• mullast ei saa midagi teha (isegi kuuli), siis on tegu liivaga*

*erandiks on veesettelised peenliivad

Hüdromeetrimeetod^[5]

Vahendid

• Sõelad suuruses 2 mm, 0,425 mm, 0,075 mm
• Elektrooniline kaal
• Mehaaniline segaja
• Hüdromeeter
• Termomeeter
• Klaaspurk
• Stopper
• Destilleeritud vesi
• 2 klaassilindrit
• Destilleeritud vee konteiner
• Ahi (105–110 C mahutavusega)
• Naatriumheksametafosfaat
• Naatriumkarbonaat
• Plekist kauss

Töö käik

Kaalu 33 g naatriumheksametafosfaat ja pane see klaasist silindrisse. Kaalu 7 g naatriumkarbonaati ja lisa see samuti samasse klaasist silindrisse. Lisa 1000 ml destilleeritud vett silindrisse. Kaalu >2 mm mulla osakesed ning pane need klaasist purki. Sega ja lase 16 h leotada. Lisa 400 ml silindris valminud lahust klaaspurki. Sega segu 15 minutit. Võta segu ja vala see teise silindrisse. Kasuta seejuures destilleeritud vett, et kõik osakesed kätte saada. Kalluta segu 1 minut, nii et segu voolab kord ühele poolele silindri põhja ja kord teisele poolele silindri põhja. Mõõda temperatuuri. Sisesta hüdromeeter 20 sekundiks segu sisse enne aja lugemist. Pärast 40 sekundit tehakse esimene mõõtmine, seejärel pärast 2 ja 12 minuti möödumist ning viimane mõõtmine tehakse pärast 12 tunni möödumist. Pärast seda puhastatakse sõelad suuruses 0,425 mm ja 0,075 mm läbimõõduga. Siis pannakse sõelad üksteise peale ja kauss nende alla ja lastakse segul läbi sõelade kaussi valguda. Vajadusel kasuta destilleeritud vett jälle, et saada kõik osakesed kätte. Siis võta veel üks plekist kauss ja pane sõelade alla ning lase segul sõelade alt uuesti läbi imbuda. Pane mõlemad sõelad 105–110-kraadisesse ahju terveks ööks. Võta sõelad ahjust välja ja kaalu säilinud muld.^[5]

2. Laboratoorne meetod ^[3]

• Pipettmeetod^[4]

Mullasuspensioonist (kindlast sügavusest) pipetitakse teatud aja möödudes kindel maht suspensiooni, seejärel määratakse selles leiduvate osakeste hulk ja arvutatakse see kogu suspensiooni kohta. Proovivõtmise aeg ja sügavus arvutatakse Stokesi valemi järgi, mis põhineb eeldusel, et osakesed on kerakujulised.

v=(2 *r² *(d-d₁) *g)/9τ, kus

v – kera langemiskiirus (cm s⁻¹)

r – kera raadius (cm)

d – kera tihedus (g/cm⁻³, mulla puhul =2,65)

d₁ – vedeliku tihedus (g/cm⁻³, vee puhul 1,0)

τ – vedeliku viskoossus (20 °C vee puhul 0,01005 puaasi)

g – raskuskiirenduse konstant (981 cm/s⁻²)

• Dekanteerimine ehk nõrutamine^[3]

Dekanteerimine on segude eraldamise protsess, eemaldades sademevaba vedela kihi või lahusest sadestunud kuivained. Selle eesmärk võib olla dekandi saamine (tahkete osakesteta vedelik) või sademe kogumine.

Dekanteerimine sõltub sademe lahusest väljatõmbamisel gravitatsioonist, nii et saadus kaob alati, kas sade, mis ei lange täielikult lahusest välja, või vedelik, mis eraldub tahkest osast.^[6]

•  
  ^[7]

Seda fraktsiooni iseloomustab suur veeläbilaskvus ja väike kapillaarne veetõus. Puudub plastilisus ja paisumine. Liivaosakesed on küllaltki suured, mistõttu on nende eripind ja toitaineid siduv pind väike. Liival puudub sidusus (osakesed ei kleepu üksteise külge). Liivafraktsioon võib sisaldada mitmesuguseid mineraale, kuid kaks levinumat on kvarts ja päevakivi. Mullad, mis on tekkinud liival, on hästi kobestatud ja õhustatud, kuid selle eest põuakartlikud ning toiteainevaesed.

Fraktsiooni veeläbilaskvus on väike, aga kapillaarne veetõus suur. Peenel tolmul esineb plastilisus ja küllaltki suur paisumine. Tolmuosakesed on liivaosakestega kujult ja mineraalselt koostiselt sarnased. Kui tolm sisaldab piisaval hulgal kergesti murenevaid mineraale, vabanevad toitained sealt kiiresti. Tolmufraktsiooni mullad on erosiooniohtlikud nii tuule kui ka vee suhtes, sest fraktsioon on vähekleepuv ja halva veeläbilaskvusega.

Antud fraktsioonil esinevad savile omased füüsikalised omadused: paisumine, plastilisus ja suur maksimaalne hügroskoopsus (sõltuvalt tüübist ja kogusest). Vee läbilaskvus on peaaegu olematu. Osakeste eripind on väga suur tänu nende väiksele läbimõõdule. Tänu sellele on nad võimelised kinni hoidma vett ja toitaineid. Taimedele on aga vesi raskesti kättesaadav, sest on "kõvasti" saviosakeste küljes kinni ja peente pooride süül väheliikuv. Veest küllastunud helbekujulised saviosakesed paisuvad, kuivades tõmbuvad kokku ja muutuvad kõvaks. Peened saviosakesed on nii väiksed, et käituvad kolloididena.

Mulla granulomeetriliste fraktsioonide suuruse alusel jaotamisel kasutatakse 4 süsteemi.

• Terasuurus