Mart Kalm

Mart Kalm on sündinud Tallinnas toimetajate peres. Ta lõpetas 1979. aastal Tallinna 2. Keskkooli. Aastatel 1979–1984 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu.^[1] 1991. aastal kaitses ta väitekirja arhitekt Alar Kotlist Moskvas Üleliidulises Arhitektuuri ja Linnaehituse Ajaloo ja Teooria Teadusliku Uurimise Instituudis ja sai kunstiteaduse kandidaadi kraadi. Doktoritöö Eesti sõdadevahelise perioodi arhitektuurikultuurist kaitses ta 1998. aastal Eesti Kunstiakadeemias.^[1]

Aastatel 1984–1985 oli Mart Kalm Tallinna 56. keskkooli ajalooõpetaja, 1985–1990 Ehituse TUI arhitektuuriosakonna arhitekt ja nooremteadur, 1990–1991 Paul Getty stipendiaat (London, Viin, Tallinn) ning 1991–1992 Eesti arhitektuurimuuseumi vanemteadur.^[2]

Eesti Kunstiakadeemias töötab Mart Kalm 1992. aastast (kunstiteaduse instituudi loomise tõttu), professor alates 2000. aastast. Aastatel 1994–2007 ehitas ta üles Kunstiteaduse instituudi. 2007–2012 oli Kunstikultuuri teaduskonna dekaan ja seejärel teadusprorektor.^[1]

27. jaanuaril 2015 valiti Kalm Eesti Kunstiakadeemia rektoriks, tema ametiaeg algas 4. aprillil 2015.^[3] Ta valiti tagasi 2020. aastal.^[1]

2010. aastal valiti Mart Kalm esimese kunstiteadlasena Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks ja 2014. aastal selle asepresidendiks.^[1] Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Kalm on kuulunud Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogusse, 2006–2010 juhtis ta Muinsuskaitsenõukogu. Aastatel 2010–2013 oli ta UNESCO Maailmapärandi komitees Eesti delegatsiooni kaasjuht.^[1] 

Arhitektuuriajaloolasena on ta peamiselt uurinud Eesti arhitektide loomingut nii enne kui pärast teist maailmasõda. Tema peateos on mahukas "Eesti 20. sajandi arhitektuur" (2001, 2002, Kultuurkapitali suur aastapreemia). Kirjutanud monograafia arhitekt Alar Kotlist (1994, Kristjan Raua preemia), koos näitusega valmis raamat Olev Siinmaast (2011). 2010 ilmus tema koostatud "Eesti kunsti ajaloo" V köide (1900–1940), mis pälvis ajalookirjanduse aastapreemia. Ta on kirjutanud eesti funktsionalismi arhitektuurijuhi (1998) ja osalenud mitme teatmeteose koostamisel. Viimastel aastatel on Kalm keskendunud kolhoosiarhitektuuri uurimisele.^[1] 

Mart Kalm on olnud arhitektuurikriitik, keda sageli on huvitanud maastiku- ja sisearhitektuur, nooruses kirjutas ka kunsti- ja disainikriitikat. Sageli on ta sõna võtnud muinsuskaitse küsimustes, aga osalenud ka praktilises restaureerimistegevuses (Riigikogu hoone, Presidendi kantselei, Villad Rüütli 1a ja Lõuna 2b Pärnus), 2004. aastal tegi ta "Muinas-TV" saatesarja.^[1] 

• "Arhitekt Alar Kotli", Kunst 1994, ISBN 5899-20-087-1
• "Eesti 20. sajandi arhitektuur", Sild 2002, ISBN 9985-93-981-6
• "Tallinna 20. sajandi arhitektuur" (koos Karin Hallase ja Krista Kodresega), Eesti Arhitektuurimuuseum 2002, ISBN 9985-94-000-8
• "Eesti funktsionalism", Eesti Arhitektuurimuuseum 1998, ISBN 978-9985-60-511-0
• "Eesti kunsti ajalugu", V osa (1900–1940), Eesti Kunstiakadeemia 2010, ISBN 9789985960059
• "Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2012^[4] ISBN 9789949907823

• 2014 näituse "Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas" kureerimine KUMU suures saalis
• 2013 näituse "100 sammu läbi 20. sajandi eesti arhitektuuri" kaaskuraator Eesti Arhitektuurimuuseumis ja hiljem rändnäitusena 
• 2010–2011 näituse "Rannalinn, seenrõdu, viinakapp. Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa" kureerimine Pärnu Muuseumis ja Eesti Arhitektuurimuuseumis Tallinnas

• 1986 – parim noor kunstiteadlane, Kultuuriministeeriumi aastapreemia
• 1995 – Kristjan Raua preemia (originaaluurimuse põhjal valminud monograafia "Alar Kotli": esimene arhitektuurimonograafia Eestis)
• 1997 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Leila Pärtelpoja, Ülar Saare, Mari ja Kaarel Kurismaaga; Riigikogu istungitesaali ajaloolise interjööri ennistamine)
• 1998 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (20. sajandi eesti arhitektuuri ajaloo tutvustamine, selle pärandi kaitse aktiveerimine Eesti DOCOMOMO juhina ("Eesti funktsionalismi reisijuht") ja sekkumine kaasaegse keskkonna probleemide lahendamisse)
• 2001 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia (aasta tähtteos – monograafia "Eesti 20. sajandi arhitektuur")
• 2002 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2002 – diplom Eesti ajalookirjanduse konkursil ("Eesti XX sajandi arhitektuur")
• 2004 – Eesti Muinsuskaitseseltsi teenetemedal
• 2005 – Fulbright visiting scholari stipendium
• 2006 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Aado Talimaaga; Siinmaa villa)
• 2010 – Eesti muuseumide aasta teadusauhind (Kadrioru lossi raamat) (autorkonnas)
• 2010 – Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
• 2011 – Eesti ajalookirjanduse preemia ("Eesti kunsti ajalugu V, 1900–1940" koostamise eest)
• 2012 – Riigi teaduspreemia humanitaarteadustes uurimuste seeria "Võim ja arhitektuur. Eesti Vabariigi esindusarhitektuur 1918–1940" eest
• 2013 – Välisministeeriumi teenetemärk
• 2016, 2019 – aasta juht, Eesti Kunstiakadeemia kolleegipreemia^[5]
• 2021 – Eesti Arhitektide Liidu auliige^[6]

Mart Kalm on abielus graafik Anu Kalmuga, neil on lapsed Gustav (õigus- ja majandusantropoloog) ja Helga (julgeolekupoliitika ekspert).^[7] Nad elavad 1970. aastatel valminud kortermajas ja maakodu asub Saaremaal.^[7] Tema õde on etnograaf Piret Õunapuu.

Mart Kalm on dendroloogiahuviline.^[7]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mart Kalm

• Mart Kalm Teaduste Akadeemia kodulehel
• Mart Kalm Eesti Teadusinfosüsteemis  
• Mart Kalm – pühendunud arhitektuuriloolane
• Mart Kalm saates "Kukul külas" 3. veebruaril 2002, 1. osa, 2. osa
• Mart Kalm: Kuidas saada kunstiteadlaseks Sirp, 2. märts 2007
• Mart Kalm: kuidas toote asemel kodu ehitada Postimees, 19. veebruar 2009
• Mart Kalm: Kuhu kunstiteadlased kaovad? Sirp, 28. mai 2009
• Triin Ojari. "Eestis on intellektuaalset rikkust liiga vähe" Sirp, 14. jaanuar 2011
• "Mart Kalm: Pätsi pea ei tõstnud pärast valmimist eriti inimeste vererõhku" ERR kultuur, 5. november 2022