Luksemburgi suurhertsog

Luksemburgi suurhertsog on sõltumatu monarhi tiitel, mida kannab alates 15. märtsist 1815 Luksemburgi riigipea. Praegune suurhertsog Henri valitseb alates 2000. aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus.

Aastatel 1815–1890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele: kuni aastani 1890 kandsid seda suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. Sisuliselt on tegemist sama Nassau dünastia eri harudega.

Aastatel 1815–2011 päriti Luksemburgi suurhertsogi trooni esmajärjekorras meesliinis ning naised pääsesid troonile vaid meessoost järeltulijate puudumisel. 2011. aastal tehti riigi põhiseaduses muudatusi, millega kehtestati absoluutne esmasünniõigus – selle kohaselt pärib trooni valitseja vanim laps sõltumata soost.

Luksemburgi põhiseaduse kohaselt on suurhertsog "riigipea, riigi ühtsuse sümbol ja riikliku sõltumatuse tagaja". Suures osas on suurhertsogi roll riigipeana konstitutsioonilise monarhia tingimustes sümboolne. Kuni 2008. aastani vajasid seadused jõustumiseks suurhertsogi allkirja, kuid pärast seda, kui suurhertsog keeldus allkirjastamast eutanaasiat lubavat seadust, muutis parlament põhiseadust ning sestpeale ei ole suurhertsogil ka enam nominaalset täidesaatvat võimu.

Luksemburgi suurhertsogi täielik tiitel on "Jumala armust Luksemburgi suurhertsog, Nassau hertsog, Reini pfaltskrahv, Sayni, Königsteini, Katzenelnbogeni ja Diezi krahv, Hammersteini burgkrahv, Mahlbergi, Wiesbadeni, Idsteini, Merenbergi, Limburgi ja Eppsteini isand".