Loodusõnnetus

Loodusõnnetus on loodusliku ohu – üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus.

Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus.

Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk kosmilised loodusõnnetused: taevakehade (peamiselt meteoriitide) kokkupõrked maaga, päikesepursked ja röntgenikiirguse pursked.

Rahvusvaheline õigus, sealhulgas Genfi konventsioonid, näeb ette riikide kohustuse anda üksteisele vajalikul määral humanitaarabi, et tagada loodusõnnetustes kannatanud või ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs).

21. sajandi suurimate loodusõnnetuste sekka kuuluvad 2004. aasta India ookeani maavärin, 2010. aasta Haiti maavärin ja 2008. aastal Myanmari tabanud orkaan Nargis, millest kõigis hukkus üle saja tuhande inimese. Rohkelt hukkunuid tõid kaasa ka 2008. aasta Hiina maavärin, 2005. aasta Pakistani maavärin ja Euroopa 2003. aasta kuumalaine.^[1] Selle ajaperioodi üheks kõige kulukamaks loodusõnnetuseks oli aga 2005. aastal USA lõunaosa tabanud orkaan Katrina, mille tekitatud kahjusid hinnatakse 172,5 miljardi USA dollari juurde.^[2]