Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

See artikkel See artikkel räägib endisest riigist. Geograafilise piirkonna kohta vaata artiklit Lõuna-Vietnam (piirkond).

"Vietnami Vabariik" suunab siia. Tänapäevase riigi kohta vaata artiklit Vietnam. Muude tähenduste kohta vaata artiklit Vietnam (täpsustus).

Lõuna-Vietnam (ametlikult Vietnami Vabariik, vietnami keeles Việt Nam Cộng Hòa, prantsuse keeles République du Viêt Nam, inglise keeles Republic of Vietnam) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1955–1975. Tegu oli külma sõja esimeses pooles lääneblokki kuulunud Vietnami lõunaosas asunud vabariigiga. Lõuna-Vietnamit tunnustati esimest korda 1949. aastal, kui see oli Prantsuse Liitu kuuluv Vietnami Riik, mille pealinn oli Saigon (aastal 1976 nimetati linn Hồ Chí Minhi järgi Hồ Chí Minhiks). Aastal 1955 sai Vietnami Riigist Vietnami Vabariik. Lõuna-Vietnami naabrid olid Põhja-Vietnam põhjas, Laos loodes, Kambodža edelas ning Tai teisel pool Tai lahte samuti edelas. Lõuna-Vietnamit tunnustas lisaks Ameerika Ühendriikidele 87 riiki. Nõukogude Liidu veto tõttu ei kuulunud Lõuna-Vietnam ÜRO-sse.[1][2]

Vietnami Vabariik


Việt-Nam Cộng-Hòa (vietnami)
République du Viêt Nam (prantsuse)
Republic of Vietnam (inglise)
1955–1975
Valitsusvorm Presidentaalne vabariik (1955–1956)
Presidentaalne unitaarvabariik (1956–1963)
Sõjaväediktatuur (1963–1967)
Mitmeparteiline presidentaalne unitaarvabariik (1967–1969)
Domineeriva parteiga presidentaalne vabariik (1969–1975)
President Ngo Dinh Diem (1955–1963, esimene)
Dương Văn Minh (1975, viimane)
Peaminister Nguyễn Ngọc Thơ (1963–1964, esimene)
Vũ Văn Mẫu (1975, viimane)
Pealinn Saigon
Religioon Budism
Katoliiklus
Konfutsianism
Taoism
Rahvausundid
Cao Dai
Hòa Hảo
Pindala 173 809 km2
Rahvaarv 16 258 334 (1968)
252,3 in/km²
Ajalugu ja sündmused
26. oktoober 1955 Referendum
1. november 1955 Vietnami sõja algus
2. november 1963 Riigipööre
27. jaanuar 1973 Pariisi rahulepingud
30. aprill 1975 Saigoni langemine
Riigikeeled Vietnami keel
Peamised keeled Prantsuse keel
Inglise keel
Rahaühik Lõuna-Vietnami đồng
Deviis "Tổ Quốc – Danh Dự – Trách Nhiệm"
("Isamaa – au – kohus")
Hümn "Tiếng Gọi Công Dân"
("Kutse kodanikele")
Ajavöönd UTC +8 (Saigoni aeg)
Eelnev Järgnev
Vietnami Riik 1974:
Hiina Paraceli saared
1975:
Lõuna-Vietnami ajutine revolutsiooniline valitsus

Pärast teist maailmasõda kuulutasid Jaapani-vastased Viet Minhi jõud, mida juhtis kommunistlik võitleja Ho Chi Minh, septembris 1945 Hanois välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.[3] Aastal 1949 moodustasid kommunismivastased poliitikud Saigonis enda valitsuse, mida hakkas juhtima kunagine keiser Bảo Đại. Aastal 1955 korraldatud referendum oli tasavägine, selle tulemusel kukutas senine peaminister Ngo Dinh Diem Bao Dai võimult ning kuulutas ennast 26. oktoobril 1955 uue Vietnami Vabariigi presidendiks.[4] Pärast 1954. aasta Genfi konverentsi loobus Lõuna-Vietnam enda nõudmistest Põhja-Vietnami territooriumi üle. Lõuna-Vietnami riik koosnes endisest Prantsusmaa kolooniast Kotšinhiinast (Nam Kỳ) ja osaliselt endisest Prantsusmaa protektoraadist Annamist (Trung Kỳ). Diem tapeti aastal 1963 sõjaväelise riigipöörde käigus. Riigipööret juhtis kindral Dương Văn Minh, pärast teda oli võimul mitu lühiajalist sõjaväehuntat. Pärast Ameerika Ühendriikide survel korraldatud tsiviilvalimisi sai aastateks 1967–1975 võimule Nguyễn Văn Thiệu.

Vietnami sõda näitas esimesi suuremaid puhkemismärke aastal 1955, kui toimus vastmoodustatud Lõuna-Vietnami Rahvusliku Vabastusrinde (Viet Congi) ülestõus. Viet Congi toetasid nii Põhja-Vietnam kui Hiina ja Nõukogude Liit. Sõjategevus laienes aastal 1965, kui sekkusid Ameerika Ühendriigid. Algul saadeti Vietnamisse merejalaväelased, hiljem ka maaväelased ja Lõuna-Vietnami vägesid toetavad nõustajad. Aastatel 1966–1967 viisid USA mereväe lennukid, laevad ja lennukikandjad, mida toetasid ka USA õhuväe üksused Põhja-Vietnamis läbi regulaarseid pommitusreide. Sõjategevuse tippaeg oli veebruaris 1968, kui toimus Teti pealetung. Sel ajal oli Lõuna-Vietnamis umbes 1 000 000 Lõuna-Vietnami ning 500 000 Ameerika Ühendriikide sõdurit. Sissisõjast alguse saanud konflikt oli kasvanud täiemahuliseks sõjaks kahe võrdse poole vahel. Veelgi suurem pealetung põhjast, kevadpealetung, viis mitmete Lõuna-Vietnami linnade langemiseni kommunistide kätte ning USA vägede Vietnamist väljaviimiseni.

Jaanuaris 1973 õnnestus pärast viit aastat kestnud läbirääkimisi sõlmida Pariisi rahulepingud, sellest hoolimata jätkus sõjategevus peaaegu ilma pausita. Põhja-Vietnami regulaarjõud ja Viet Cong asusid 1975. aastal uuele täiemahulisele pealetungile. Saigon langes kommunistide kätte 30. aprillil 1975, sellega lõppes Vietnami Vabariik. 2. juulil 1976 ühinesid Põhja-Vietnami loodud Lõuna-Vietnami ajutine revolutsiooniline valitsus ja Vietnami Demokraatlik Vabariik Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. George S. Prugh (1975). "Application of Geneva Conventions to Prisoners of War". Vietnam Studies: Law at War: Vietnam 1964–1973. lawofwar.org.
  2. Robert C. Doyle (2010). The Enemy in Our Hands: America's Treatment of Enemy Prisoners of War from the Revolution to the War on Terror. University Press of Kentucky. Lk 269. ISBN 978-0-8131-2589-3.
  3. Huynh, Dien (30. märts 2018). "The End of South Vietnam". The New York Times..
  4. Konrad G. Bühler (2001). State Succession and Membership in International Organizations: Legal Theories Versus Political Pragmatism. Martinus Nijhoff Publishers. Lk 71. ISBN 978-90-411-1553-9.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda