Kuld-merikoger
Kuld-merikoger (Sparidae) on ahvenaliste (Perciformes) seltsi merikogerlaste sugukonda (Sparidae) kuuluv kalaliik. Kuld-merikoger on ainus liik oma perekonnas.
| Kuld-merikoger | |
|---|---|
 Kuld-merikoger | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Ahvenalised Perciformes |
| Sugukond |
Merikogerlased Sparidae |
| Perekond |
Merikogred Sparus |
| Liik |
Kuld-merikoger |
| Binaarne nimetus | |
|
Sparus aurata L. | |
 | |
Liik on levinud Vahemeres ja Põhja-Atlandi ookeani idaosa rannikualadel. Ta kasvab tavaliselt umbes 35, maksimaalselt 70 sentimeetri pikkuseks ja võib kaaluda kuni 7,36 kilogrammi.[2]
Kuld-merikokre peetakse merikogerlaste seas üldiselt kõige maitsvamaks. Tema eriline nimi aurata tuleneb tema silmade vahel olevast kuldsest triibust.
Tavaliselt ujub kuld-merikoger 0–30 meetri sügavusel, maksimaalselt 150 meetri sügavusel. Teda võib näha üksikult või väikestes rühmades meriheina lähedal või liivase merepõhja kohal. Kevadel esinevad nad sageli riimveega rannikulaguunides ja jõesuudmetes. Toitub peamiselt vähilaadsetest, vähemal määral taimsest toidust.[2]
Püük ja kasvatamine
muudaKuld-merikoger on hinnatud toidukala, kuid loodusliku kala saak peamiselt Vahemerest on olnud aastatel 2000–2009 suhteliselt tagasihoidlik, vahemikus 6100–9600 tonni.[3] Lisaks sellele on kuld-merikokre traditsiooniliselt kasvatatud rannikulaguunides ja soolase veega tiikides. 1980. aastatel töötati välja intensiivsed kasvatussüsteemid, misjärel on kuld-merikoger muutunud peamiselt Vahemere piirkonnas ja Portugalis oluliseks vesiviljelusliigiks. Kuni 1980. aastate lõpuni oli toodang tühine, kuid 2010. aastal jõudis see 140 000 tonnini, mis jätab loodusliku kala püügimahud varju.[4] Türgi on maailma suurim kuld-merikogre kasvataja, talle järgneb Kreeka[5].
Viited
muuda- ↑ Gilt-head Seabream. iucnredlist.org. Vaadatud 8.4.2024
- ↑ 2,0 2,1 Sparus aurata Linnaeus, 1758. Gilthead seabream
- ↑ FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations) (2011). Yearbook of fishery and aquaculture statistics 2009. Capture production (PDF). Rome: FAO. Lk 163. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. mai 2017.
- ↑ "Sparus aurata (Linnaeus, 1758)". Cultured Aquatic Species Information Programme. FAO Fisheries and Aquaculture Department. Vaadatud 22. septembril 2012.
- ↑ "The State of World Fisheries and Aquaculture". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2024. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.