Kivijugapuulised

Kivijugapuulised (Podocarpaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv sugukond.

Kivijugapuulised
Lõuna-jalgjugapuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Kivijugapuulised Podocarpaceae Endl.

Sugukonda kuulub 18 või 19 perekonda ning 170–200 liiki igihaljaid puid ja põõsaid. Kõige liigirohkemas perekonnas kivijugapuu on 107 liiki. Ka vaigupuu perekonnas on palju liike.

Kivijugapuulised on levinud lõunapoolkera niisketes metsades. Enamik puid kasvab Austraalias, Tasmaanias, Uus-Meremaal ja Uus-Kaledoonias. Mõned liigid kasvavad Lõuna-Ameerikas (peamiselt Andides) ning see toetab hüpoteesi, et kivijugapuulised tekkisid Gondvana mandril enne selle lagunemist Lõuna-Ameerikaks, Antarktikaks ja Austraaliaks. Vaigupuid kasvab Indoneesias. Mitme perekonna levila ulatub Indohiinasse ja Filipiinidele. Kivijugapuid kasvab Lõuna-Hiinas, Lõuna-Jaapanis ja Mehhikos. Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas kohtab kaht perekonda: kivijugapuid ja jalgjugapuid. Nagipuud kasvavad Lõuna-Hiinas ja Lõuna-Indias.

Uus-Kaledoonias kasvab ainus parasiitne kivijugapuu nugijugapuu, mis parasiteerib kivijugapuudel ja perekonnal Falcatifolium.

Kivijugapuuliste lehed on väga erinevad. Need võivad olla väga suured elliptilised paljude paralleelsete leheroodudega, aga võivad olla ka tillukesed, 1–2 mm pikkused ja soomusjad, mis üksteist katusekivide kombel katavad. On okkalaadseidki lehti. Lehed paiknevad tavaliselt vahelduvalt, aga mõnikord ka vastanduvalt.

Stroobilid on tavaliselt ühesoolised. Tavaliselt paiknevad isased stroobilid ehk käbid lehe- või oksakaenlas või oksa või tüve pinnal, aga harva on nad koondunud viljapea- või vihmavarjusarnaselt pika jala või varre otsa. Mõnel liigil kasvavad käbi katvad soomused alusel omavahel kokku ning kui seemned valmivad, siis hakkavad soomused paisuma ning moodustavad mahlaka ja lihaka eredalt punaseks või siniseks värvunud vilja. Emased stroobilid on väga mitmekesised.

Kivijugapuuliste seemned on marja või pähkli moodi, kerajad või pöördellipsoidsed, tavaliselt väikesed, 2–5 mm pikad, aga mõnikord küllalt suured, kuni 3,5 cm pikad. Selles on harilikult kaks idulehte.