Kirbla kihelkond

 

Kirbla kihelkond eraldati Lihula kihelkonna idapoolsetest aladest arvatavasti 14.–15. sajandil. 1728. aastal liideti Kirbla kihelkond taas Lihula kihelkonnaga, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutega. Enamik allikaid vaatleb kihelkondi siiski eraldiseisvatena.^[1]

Kihelkonnakirikuks oli Kirbla kirik.

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Eelnevale lisaks oli seal üks karjamõis.^[1]

• Kirbla kirikumõis (Pastorat Kirrefer)
• Kasari mõis/Väike-Keskküla (Kasargen) rüütlimõis
• Suur-Keskküla mõis (Kesküll) rüütlimõis
• Kloostri mõis (Klosterhof) rüütlimõis
• Lautna mõis (Lautel) rüütlimõis
• Rumba mõis (Rumba) poolmõis
• Seira mõis (Seyer), Vanamõisa kõrvalmõis
• Vanamõisa mõis (Wannamois) rüütlimõis^[2]

• Kasari vald (1866–1917)
• Keskküla vald (1866–1891)
• Kirbla vald (1917–1939)
• Kloostri vald (1866–1917)
• Lautna vald (1866–1892)
• Seira vald (1866–1891)
• Vanamõisa vald (1866–1917)^[3]

Pindalalt väga väike Kirbla kihelkond jääb tänapäeval Lääne maakonna ja Pärnu maakonna aladele. Enamik kihelkonna aladest kuulub Lääneranna valda, väike põhjapoolne ala kuulub Lääne-Nigula valda.^[1]

• Vigala ja Kirbla rahvarõivad (joonis)
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 537–538.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk 99–100.