Kino
|
See artikkel räägib asutusest; ansambli kohta vaata artiklit Kino (ansambel) |
Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Kino ajalugu sai alguse ajast, mil prantsuse vennad Lumière'd korraldasid Pariisis esimese tasulise filmiseansi. Programmis näidati lühifilmi sellest, kuidas rong saabub jaama. See stseen ehmatas oma tõelisuses vaatajaid.
Eesti kino ajalugu
muudaEsimene kinoks ehitatud maja Eestis avati 17. aprillil 1908 Tartus Ülejõel – elektriteater Illusion, kus oli 360 istekohta. 4–6. aprilli kava oli järgmine: 1) kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikäik, 4) armukadedus ja nõdrameelsus, 5) nõid ja liblikad, 6) tulekahju.
Tallinnas sai 1908. aasta esimesel poolel filme vaadata mitmes kohas. Balti jaama lähedal Näituseväljaku paviljonis tegutses rändkino Grand Imperial Vio, Harjumäel The English Biograph Co. London ning Merepuiesteel Promenaadi ääres Rotermanni ja piiritusevabriku vastas kinonäitamiseks kohandatud teatris Modern. Rataskaevu tänaval näitas elavpilte Karl Stefani Elektro-Biograph.
Kevadel 1908 hakati Tallinna endise saksa teatri asemele Vene turul, praeguse Musumäe vastas, ehitama uut kinohoonet Metropol, mis avati 26. juulil 1908 kell pool üheksa õhtul.
Kino Eesti Vabariigis
muuda1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Pärnus, Rakveres ja Viljandis 2. [1]
Öömisjoni seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 väljendas pastor Adalgoth Seck oma muret selle üle, et mõned kirikuõpetajad joovad, suitsetavad ja külastavad kinosid, selle asemel et oma eeskujuga kasvatavalt mõjuda.[2]
Kino Nõukogude Eestis
muudaEesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist 1940 Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino, Nõmmel oli siis kaks kino.
Kino taastatud Eesti Vabariigis
muuda1991. aastal oli Tallinnas 12 kino. 2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.
Pikemalt artiklis Eesti kinode loend, Tallinna kinode loend
Viited
muuda- ↑ Üks sajast lahtisest otsast. Sirp. 25. aprill 2008
- ↑ Elu mädapaiseid lahkamas. Sõnumed, 29. detsember 1932, nr 299, lk 3
Välislingid
muuda| Tsitaadid Vikitsitaatides: Kino |
- Ajaproov: Kino "Ajaproovi" saade Eesti kinode ajaloost. Saatejuht Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur. ERR-i arhiiv.
- Oliver Orro. Liikuvate piltide kaunid raamid ehk kino kui kogunemisarhitektuur TeMuKi, 2012/10. (Näitusest "Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri")