Kergejõustiku olümpiarekordid

Kergejõustiku olümpiarekordid on kõigi aegade parim sooritus, mille sportlane suveolümpiamängudel on saavutanud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on need heaks kiitnud alates esimestest olümpiamängudest 1896. aastal.

Kaasaegseid suveolümpiamänge on peetud iga nelja aasta järel alates esimestest mängudest 1896 (v.a Esimese maailmasõja tõttu 1916. aastal, Teise maailmasõja tõttu 1940. ja 1944. aastal ning koroonapandeemia tõttu 2020. aastal).

Mõned olümpiarekordid on ületatud, kuid ROK on need hiljem tühistanud. 1988. aastal püstitas Kanada sprinter Ben Johnson 100 meetri sprindis olümpia- ja maailmarekordi, kuid diskvalifitseeriti pärast seda, kui avastati, et ta oli kasutanud oma soorituse parandamiseks anaboolseid steroide. Tema rekord kustutati ja kuldmedali pälvis hoopis algne hõbemedalist ameeriklane Carl Lewis. Ungari sportlane Róbert Fazekas püstitas küll 2004. aastal meeste kettaheite olümpiarekordi, kuid hiljem võeti temalt ära nii kuldmedal kui ka tühistati rekord, kuna leiti, et ta oli "pannud toime antidopingureeglite rikkumise".

Kõige kauem püsinud tänapäeva olümpiarekord kergejõustikus on Bob Beamoni saavutus meeste kaugushüppes 1968. aasta suveolümpiamängudel. Tulemus 8.90 m ületas senist maailmarekordit 55 cm võrra ja püsis maailmarekordina 23 aastat, kuni Beamoni kaasmaalane Mike Powell Tokios 1991. aasta maailmameistrivõistlustel kaugemale hüppas.

Loetletud on ainult need alad, kus praegu võisteldakse ja mida ROK tunnustab suveolümpiamängudel.