Karl Martin Sinijärv

Aastatel 1977–1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988–1991 Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Selle kõrvalt töötas ta arendusfirmas Urania (1988. aastast) ning ajakirjas Kultuur ja Elu (1989. aastast) mittekoosseisulise korrespondendina.^[viide?]

1992. aastast töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Ta on olnud enne Eesti Kirjanike Liitu vastuvõtmist Tartu NAK-i liige. 2007. aasta aprillist kuni 2016. aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees.^[viide?]

Karl Martin Sinijärv oli aastatel 2001–2010 Eesti Televisiooni kultuurisaate "OP!" saatejuht^[1], 2010–2014 juhtis ta ühe saatejuhina ETV kultuurisaadet "Jüri Üdi klubi".^[2]

Kirjandusse tuli Sinijärv 1989. aastal luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljataga loominguga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Samu tunnusjooni on Sinijärve teisteski luulekogudes, kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine.^[viide?]

Hiljem on ta osalenud kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega.^[3]

 

Sinijärv on 17. aprillist 2005 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 2. Ta kogus 565 häält, kuid ei osutunud valituks.^[4]

• "Kolmring", luulekogu (1989)
• "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991)
• "Sürway", luulekogu (1992)
• "Neli sada keelt", luulekogu (1997)
• "Poissmehe kokaraamat", (2000)
• "Towntown & 28", luulekogu (2000)
• "Artutart ja 39", luulekogu (2002)
• "Krümitor 0671", luulekogu (2011)

• 2002 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Artutart & 39")
• 2005 – Aasta Rosin (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid Karl-Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte ja Peep Pedmanson; pildid: Jüri Mildeberg)
• 2013 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[5]

Karl Martin Sinijärv on Riivo Sinijärve ja bibliograaf Lili-Ann Sinijärve poeg. Tema vanaisa oli Erni Hiir ja vanaema Aimi Hiir. Tema onu on Randar Hiir.

Karl Martin Sinijärve abikaasa on maastikuarhitekt Urve Sinijärv. Neil on 1992. aastal sündinud tütar Hedo Hell ja 2007. aastal sündinud poeg Kaaren Cornelius.^[viide?]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Karl Martin Sinijärv

Tsitaadid Vikitsitaatides: Karl Martin Sinijärv

• Andres Keil. "Karl Martin Sinijärv (37) – tõhus ja vaimukas " Eesti Päevaleht / Laupäev, 31. mai 2008
• Jüri Aarma. "Karl Martin Sinijärv ja lihtsalt "OP!"" Maaleht, 15. jaanuar 2009
• Piret Viires. Karl Martin Sinijärv ja Sven Kivisildnik
• "Karl-Martin Sinijärv: Andresega võis kõigest rääkida" Õhtuleht, 12. detsember 2011 (Andres Ehinist)
• "Hapukapsast, mõtlemisest ja muust" Maaleht, 31. detsember 2009
• "Tarbetust turust ja turuta tarbest" ERR, 30. jaanuar 2012
• Ei maksa lolliks minna, Maaleht, 29. juuli 2012
• "Luuletus. Karl Martin Sinijärv: Vabadus ja sokid" Eesti Televisioon, 2. märts 2009
• "*Moskval on / *Pühvlid hingavad raskelt jt. luuletusi" luulevalimik ajakirjas Looming, 2/2010
• Karl Martin Sinijärv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK