Kantseliit
Kantseliit (moodustatud vene sõna канцелярит eeskujul sõnast kantselei) on ametnike keelele omane kohmakas stiil (kantseleilik keelepruuk), mis on levinud ka teistesse keelekasutusvaldkondadesse. Kantseliit avaldub nii lauseehituses, konstruktsioonides, sõnavalikus kui ka vormikasutuses.[1]
Kantseliidi tunnused
muudaLaused
muuda- Pikad liigendamata laused: Lepingu ühepoolsel lõpetamisel täitja algatusel kohustub viimane tagastama tellijalt saadud osalise summa 10 päeva jooksul pärast tellija informeerimist lepingu lõpetamisest → Kui täitja lõpetab lepingu, kohustub ta tagastama tellijalt saadud osasumma 10 päeva jooksul pärast seda, kui ta on andnud tellijale lepingu lõpetamisest teada[2]
- Ähmane sõnakasutus: Käesolevaga teatame, et antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teiepoolne aeg ei osutunud meile sobivaks → Teatame, et (kahjuks) teie pakutud koosoleku aeg ei sobi meile[3]
Konstruktsioonid
muuda- Võõrapärane poolt-mall: Euroopa toidupankade poolt jagatud toidust üle poole pärines sellest kavast → Euroopa toidupankade jagatud toidust üle poole pärines sellest kavast; Ettepanek esitati komisjoni poolt eelmise aasta detsembris → Ettepaneku esitas komisjon eelmise aasta detsembris[4]
- olema + kesksõna: on kehtiv → kehtib, on leitav → leiab[1]
- Tühiverbid + mine-vormid: Õigusteenuse osutamine toimub õigusbüroodes → Õigusteenust osutatakse õigusbüroodes; Korraldus kuulub täitmisele → Korraldus tuleb täita[5]
Sõnad
muuda- Stampsed kesksõnad: käesolev → see, siinne, praegune, tänavune; antud → see, nimetatud, mainitud, kõnealune, käsitletav, praegune, vajalik; vastav → sobiv, kohane; teatud → kindel, konkreetne, mõni, mingi[5]
- Stampsed kaassõnad: lõikes → kaupa, arvestuses, jooksul; osas → asjus, kohta, teemal, puhul; suhtes → kohta, vastu, üle[5]
- Võõrsõnadega liialdamine: diametraalne → täiesti, täielik; initsieerima → põhjustama, algatama; adresseerima → tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma; indutseerima → soodustama, esile kutsuma, tekitama[5]
- Laienenud tähendusega omasõnad: laienema → kehtima, kohaldama, saama; kindlustama → tagama, garanteerima; lugema → pidama, arvestama, arvama, nimetama
- Tarbetud liitsõnad: paberkandja → paber; kevadperiood → kevad, kevadkuud; kontrollreid → reid[5]
Sõnavormid
muuda- mine-vormid: Ajutise lahenduse leidmine linna sisse- ja väljasõidu lahendamiseks → Linna sisse- ja väljasõidu ajutine lahendus[1]
- Ületuletatud lt-määrsõnad: algselt → esialgu, algul; eelnevalt → enne, varem; igapäevaselt → iga päev; samaaegselt → samal ajal, varasemalt → varem; koheselt → kohe[5]
- Võõrmõjuline mitmus: arengud → areng, arengusuundumused; demokraatiad → demokraatia, demokraatlikud riigid; innovatsioonid → uuendused, innovatsioon[5]
Näited
muudaEurokeele alla kuulub eurosläng, mis on enamasti kantseliitlik.[6]
Võimalikud põhjused
muudaÜhe 2024. aastal läbiviidud uuringus on põhjuseks pakutud, et seaduskeeles kasutatav kantseliit annab keelekasutajale näilise tarkuse- ja autoriteeditunde.[7] Sel põhjusel laieneb selle kasutamine muudessegi valdkondadesse – kõneleja kasutab ülespuhutud stiili, et jutt kõlaks tähtsamalt. Inimesed arvavad, et seadustekstid peavad pidulikult kõlama. Uurijate hinnangul saaks seadusi kirjutada märksa lihtsamas keeles, ilma et teksti sisu kannataks või moonduks.[8]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Egle Pullerits (2010). Kuidas hoiduda kantseliidist. Tartu: Tartu Keelehooldekeskus.
- ↑ Riina Reinsalu. (2016). Lepingukeel. Tartu: Tartu Keelehooldekeskus.
- ↑ Reili Argus (2014). Kantseliit, mis lööb oimetuks. – Director, nr 2, lk 36–37.
- ↑ Helika Mäekivi (2016). Moodsatest kaassõnadest kriitiliselt. – Õiguskeel, nr 3, lk 1–8.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Argo Mund. (2013). Ametniku soovitussõnastik.
- ↑ Eesti Keele Instituut. (2012–2013). Ametniku soovitussõnastik. [1](5.12.17.)
- ↑ ERR (9. september 2024). "Uuring: seaduskeeles lokkav kantseliit tuleneb autoriteedijanust". ERR. Vaadatud 10. septembril 2024.
- ↑ Martínez, Eric; Mollica, Francis; Gibson, Edward (august 2024). "Even laypeople use legalese". Proceedings of the National Academy of Sciences (inglise). 121 (35). DOI:10.1073/pnas.2405564121. ISSN 0027-8424 – cit. via PNAS.