Käibemaks

Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist käibemaksuseadus. 25. augustil 1993 võttis Riigikogu vastu käibemaksuseaduse, mille kohaselt tõusis käibemaks seniselt 10 protsendilt üldjuhul 18 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2024 on Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär 22% (varem 20%) maksustatavast väärtusest, erandjuhtudel kehtivad käibemaksumäärad 0%, 5% ja 9%. 9-protsendiline käibemaksumäär kehtib raamatute ja õppetöös kasutatavate töövihikute, teatud ravimite, rasestumisvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete, puudega isiku meditsiini- ja abiseadmete ning majutuse puhul.^[1] Käibemaksumäär 5 protsenti kehtib nii füüsilisel kandjal kui ka elektroonilise ajakirjandusväljaande puhul alates 1. augustist 2022.^[1]

Käibemaks kuulub Eesti maksusüsteemi riiklikult kehtestatud maksude koosseisu ja käibemaksu haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Maksuhaldur on kehtestanud käibemaksuseaduses sätestatule vastavalt käibemaksu arvestuse põhimõtted, kogumise protseduurid, laekumise ning tasaarvelduse ja maksudeklaratsioonide ringlemise süsteemi ka käibedeklaratsiooni esitamise ja esitamata jätmise korra ja vastutuse. Kehtiv käibemaksuseadus (2003) toob ära, koos eranditega, ka Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustuse, kui maksukohustuslase käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida^[2].

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud füüsiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kellel on käibemaksuseaduse kohaselt tekkinud kohustus end maksukohustuslasena registreerida.^[3]

• Käibemaksuseadus
• Euroopa käibemaksukohuslaste register
• Käibemaksu arvutamine