Johann Reinhold von Patkul

Patkulite suguvõsa oli pärit Põhja-Saksamaalt Vestfaalist, Johann Reinhold von Patkul ise aga sündis Stockholmis, kus tema isa Friedrich Wilhelm von Patkulit hoiti riigireetmise tõttu vangistuses. 1660. aasta lõpul vahetus Rootsis kuningas ja uus kuningas Karl XI andis Patkuli isale armu ja ta õigused koos omandiga taastati. Pere naasis koju Liivimaale Rubene kihelkonda Kiegelni mõisa. 1666. aastal suri pereisa Friedrich, jättes pere raskesse majanduslikku olukorda.1677 käis noor Patkul leeris ja astus Saksamaal Kieli ülikooli. Õpingute ajal omandas hariduse õigusteaduse, matemaatika, fortifikatsiooni ja insenerialal ning valdas ka kuut keelt, sh ladina ja kreeka keelt.

1680. aastal naasis Patkul Saksamaalt ja hakkas perekonnapeana pere valdusi ainuisikuliselt valitsema.

1687. aastal sai Patkulist Tartu õuekohtu assessor. Sama aasta lõpul asus ta teenima Rootsi sõjaväes Liivimaa kubermangu keskuses Riias jalaväerügemendi kaptenina. Seoses uue ametikohaga kolis Patkul Riiga, astus poliitikasse ja oli alates 1689. aastast Liivimaa rüütelkonna komisjoni liige, mis kogus dokumentaalseid tõendeid, millega tõendada rüütelkonna privileege, et nende abil mõjustada Rootsi kuningat Karl XI loobuma mõisate reduktsioonist Liivimaal.

Johann Reinhold von Patkul juhtis ka 1690–1691 koos Liivimaa maanõunik parun Leonhard Gustav von Budberg'iga Liivimaa aadlike delegatsiooni Stockholmis, kus palus kuningal rüütelkonna liikmetele kuuluvate mõisate riigistamist Liivimaal minimeerida. Kuningas hindas Patkuli vaprust ja kindlameelsust, kuid keeldus tema palvet rahuldamast.

Peamiselt Patkuli mõjul asus Liivimaa rüütelkonna konvent 1692. aastal väga teravasse opositsiooni, 1681. aasta Stockholmi riigipäeva poolt heakskiidetud ja Rootsi kuninga poolt läbiviidava Suuri reduktsiooni vastu ja 1692. aastal esitas Patkul koos Liivimaa rüütelkonna esindajatega: maanõunike von Vietinghoffi, parun Budbergi ja Maapäeva kreisisaadiku parun Johann Albrecht von Mengdeniga sama palve kuningale uuesti, kuid tunduvalt teravamas toonis: ta hoiatas kuningat, et kui mõisnikelt maad ära võetakse, ei saa nad Rootsi riiki enam piisavalt hästi teenida ning võivad viletsusse langemise vältimiseks hakata vaenlastega koostööd tegema. Seda pidas Karl XI aga riigireetmiseks. Ta saatis Liivimaa maapäeva 1693. aastal laiali ja lasi Patkuli lähikondlased vangistada. 2. detsembril 1694 mõisteti maanõunikud "majesteedi haavamises" süüdi ja surma, kuid otsus muudeti ümber vangistuseks ja 1697. aastal maanõunikud vabastati. Patkul ise põgenes 1692. aastal Kuramaale.

Johann Reinhold von Patkul põgenes Kuramaalt Saksa Rahva Püha Rooma Keisririiki 1693. aastal, Rootsis mõisteti ta 1694. aastal tagaselja surma ja tema valdused konfiskeeriti.

Aastal 1699 astus Patkul kindralmajori auastmes Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga August Tugeva teenistusse. Väidetavalt Liivimaa aadlike aitamise nimel asus ta Augustit innustama, loomaks Rootsi-vastast koalitsiooni Venemaa ja Taaniga. Seega võib teda pidada üheks peamiseks Põhjasõja vallapäästjaks. Tema plaanide järgi pidi Rootsi valdused jagatama Taani, Poola ja Venemaa vahel, kusjuures Eesti- ja Liivimaa pidid minema Augustile, kes oleks vähemalt Liivimaast moodustanud endale päriliku võimuga Kuramaa-laadse hertsogkonna, kus aadlikel oleks ülimalt laiad privileegid.

Liivimaa rüütelkonna esindajana allkirjastas ta Poola kuninga August Tugevaga 24. augustil 1699 lepingu, mille kohaselt Liivimaa läks Rzeczpospolita võimu alla, säilitades oma kohaliku omavalitsuse (aadelkonna Liivimaa maapäev), seadused, ametiasutused ning õiguse omada oma sõjajõude. Lepingu lisaprotokolli kohaselt lubas Liivimaa rüütelkond tunnustada kuningas August Tugeva ja tema järglasete valitsemist, ka juhul kui nad ei ole enam Poola kuningad.

Johann Reinhold von Patkul allkirjastas Poola kuninga August Tugeva esindajana sõjalise lepingu Venemaa tsaari Peeter I-ga 22. (11. vkj) novembril 1699 Venemaal Moskva lähedal Preobraženskis, mille tulemusena moodustus Põhjaliiga/Põhjaliit, kuhu kuulusid rootsivastased Venemaa tsaaririik – tsaar Peeter I, Taani kuningriik – kuningas Frederik IV ning personaalunioonis olevad Saksimaa kuurvürstiriik ja Rzeczpospolita (Poola) – Poola kuninga August Tugeva juhtimisel.

Patkul võttis osa August Tugeva diplomaatilise agendina Saksi liidu sõlmimisest Taani ja Venemaaga ning kavandas ka Augusti esialgsed sõjaplaanid – sealhulgas Riia piiramise –, kuna tundis endise Rootsi sõdurina hästi Liivimaa ja Riia linna fortifikatsioone. Riia piiramisel sai Patkul raskelt haavata.

Aastal 1701, kui selgus, et August ei suuda Karl XII-lt Liivimaad haarata, läks Patkul üle Peeter I teenistusse kindralkomissari auastmes.

1702. aastal määrati Patkul pärast Venemaa esmast sõjalist ebaedu uue formeeritava sõjaväe jaoks välismaalt sõjaväelasi ja sõjaväespetsialiste värbama, keda ta värbas Euroopas.

1703. aastal sai ta Venemaa salanõunikuks ja erakorraliseks saadikuks Augusti juures Varssavis ning ärgitas teda sõda jätkama, lootes, et venelased suudavad samal ajal rootslastelt Liivimaa vallutada. Varssavis viibides sõlmis ta Venemaa esindajana 1. oktoobril 1703 uue rootsivastase Vene-Poola liidulepingu.

1705. aasta talvel määrati Patkul Saksimaa sõjavägede koosseisus olevatest viieteistkümnest streletsipolgust moodustatud Venemaa ekspeditsioonikorpuse juhiks ja staabiülemaks preisi polkovnik Georg Heinrich von der Goltz, kellega vallutas Rootsi vägede poolt hõivatud Varssavi.

Augusti ja Venemaa liit üha murenes. 1706. aastal sõlmis August Karl XII-ga Altranstädti separaatrahu, loobudes Poola troonist ning Saksimaa salanõukogu andis Altranstädti separaatrahu kohaselt Patkuli üle rootslastele.

Rootsi kuningas Karl lasi Patkuli Poolas Rootsi sõjaväekohtu poolt Kazimierzi kloostri lähedal (8 miili Poznańist) 1707. aastal hukata – timukas purustas ta luud rattal, raius ta neljaks ja pani tükid postide otsa lindudele toiduks.

• "Patkuliga pole võimalik keskteed käia, temaga tuleb kas lühike lõpp teha ja lasta tal pea maha lüüa või ülendada ta ooberstiks ja anda talle kätte rügement!" (Reduktsioonikomisjoni esimees krahv Stenbock Karl XI-le)
• "Patkul, te kaitsete oma isamaa õiglust nagu tõeliselt üllas mees!" (Karl XI Patkulile)
• "Need, kes pidasid silmas, et Patkul oli liivimaalane, sündinud maal, mis oma vabadust pidi kaitsma; need, kes meeles pidasid, et ta oma isamaa maha oli jätnud ainult sellepärast, et ta tema õiguste eest oli seisnud – need nimetasid teda maa vabaduse märtriks!" (Voltaire Patkulist)

• Patkul

• Echo, oder, Rechtmässige Beantwortung Auff die von denen Infamen Schwedischen Ehren-Dieben Wider Se. Königliche Majest. in Pohlen und Churfürstl. Durchl. zu Sachsen insonderheit wider den Hn. Geheimbden Rath v. Patkul Ausgestreuete unverschämte Pasquillen und anderer verübte brutale Proceduren : samt einer kurzen Replica Pro Justitia armorum regiae Majestatis Poloniae contra Sveciam 1702
• Joh. Reinhold von Patkul's, ehmaligen Zaarischen General Lieutenants und wirklichen Geheimen Rathes, Berichte an das Zaarische Cabinet in Moscau, von seinem Gesandtschafts-Posten bey August II. Koenige von Polen : nebst Erklaerung der chiffrirten Briefe, erlaeuternden Anmerkungen, Nachrichten von seinem Leben und andern hieher gehoerigen Betrachtungen. Erster Theil, welcher die Berichte bis Maerz 1705 enthaelt 1792
• Joh. Reinhold von Patkul's, ehmaligen Zaarischen General Lieutenants und wirklichen Geheimen Rathes, Berichte an das Zaarische Cabinet in Moscau, von seinem Gesandtschafts-Posten bey August II. Koenige von Polen : nebst Erklaerung der chiffrirten Briefe, erlaeuternden Anmerkungen, Nachrichten von seinem Leben und andern hieher gehoerigen Betrachtungen. Zweyter Theil 1795
• Joh. Reinhold von Patkul's, ehmaligen Zaarischen General Lieutenants und wirklichen Geheimen Rathes, Berichte an das Zaarische Cabinet in Moscau, von seinem Gesandtschafts-Posten bey August II. Könige von Polen : nebst Erklaerung der chiffrirten Briefe, erlaeuternden Anmerkungen, Nachrichten von seinem Leben und andern hieher gehoerigen Betrachtungen. Dritter und letzter Theil 1797
• Friedrich Konrad Gadebusch: Livländische Bibliothek, nach alphabethischer Ordnung" II, Riga 1777., lk 328–340
• Johann Friedrich von Recke; Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3 köide L–R, Mitau 1831, lk 378–386
• Yella Erdmann, "Liivimaa riigimees Johann Reinhold von Patkul" (Ühe mehe ohtlik elu Peeter Suure, August Tugeva ja Karl XII ajal). Tõlkinud Vladimir Beekman. Olion, Tallinn 2007, 280 lk, ISBN 9789985665169
• Helmi Neggo, Johann Reinhold Patkul : "Kõige suurem liiwlane".Tallinn : Varrak, 1920, 58 lk
• Nikolai Treumuth, Patkuli küsimus Riia konvendil 1700. a. juuni- ja juulikuus – Ajalooline Ajakiri nr 3-4 1927

• Tõnu Viik: Johann Reinhold von Patkul – Liivimaa suur riigimees? (pdf)
• Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust
• Elulugu (vene k.)
• Nordisk familjebok / Uggleupplagan. 21. Papua – Posselt / (1915) lk 230–234*