Jüri Jaanson
Jüri Jaanson (sündinud 14. oktoobril 1965 Tartus) on eesti endine sõudja (maailmameister) ja poliitik, XII, XIII ja XIV Riigikogu liige.
| Jüri Jaanson | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| XII, XIII ja XIV Riigikogu liige | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Ametiaeg 2011–2023 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg |
14. oktoober 1965 Tartu, Eesti | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Erakond | Eesti Reformierakond (2011–) | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Alma mater | Tartu Ülikool | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg |
14. oktoober 1965  | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Medalid | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kuni 2004. aastani sõudis Jüri Jaanson kõigil võistlustel ühepaadil, 2005. aastal sõudis ta Eesti koondise paarisaeruliste neljapaadis. Alates 2007. aastast võistles ta Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil. 18. novembril 2010 teatas Jaanson oma tippsportlaskarjääri lõpust.
Jüri Jaansoni treener oli tema abikaasa Tatjana Jaanson.
30. novembril 2010 teatas ta Reformierakonda astumisest ja kavatsusest kandideerida 2011. aasta Riigikogu valimistel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Samuti kandideeris ta 2015. aasta Riigikogu valimistel, sai valimisringkonnas nr 12 1328 häält ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[1][2]
Saavutused
muudaOlümpiamängudel
muuda- 1988 – Seouli olümpiamängudel meeste ühepaadil 8. koht
- 1992 – Barcelona olümpiamängudel meeste ühepaadil 5. koht
- 1996 – Atlanta olümpiamängudel meeste ühepaadil 18. koht
- 2000 – Sydney olümpiamängudel meeste ühepaadil 6. koht
- 2004 – Ateena olümpiamängudel meeste ühepaadil hõbemedal
- 2008 – Pekingi olümpiamängudel paarisaeruliste kahepaadil koos Tõnu Endreksoniga hõbemedal
Maailmameistrivõistlustel
muuda- 1989 – Bledis sõudmise maailmameistrivõistlustel ühepaadil pronksmedal
- 1990 – Tasmaanias sõudmise maailmameistrivõistlustel ühepaadil kuldmedal
- 1995 – maailmameistrivõistlustel Tamperes meeste ühepaadil hõbemedal
- 2005 – sõudmise maailmameistrivõistlustel Jaapanis koos Andrei Jämsä, Tõnu Endreksoni ja Leonid Guloviga meeste paarisaeruliste neljapaadil pronksmedal
- 2007 – maailmameistrivõistlustel Münchenis koos Tõnu Endreksoniga paarisaeruliste kahepaadil pronksmedal
Maailma karikasari
muuda- 1990. aastal võitis ta ühepaadil maailma karika.
- 1995. aastal võitis ta ühepaadil maailma karikasarjas kõik etapid.
- 2007. aastal võitis ta koos Tõnu Endreksoniga paarisaerulisel kahepaadil maailma karika.[3]
Ta on üks kahest eesti sportlasest, kes on võitnud aasta kokkuvõttes spordiala maailma karikasarja. Teine eestlane on Imre Tiidemann.[4]
Tunnustus
muuda- 1990, 1995 ja 2004 – aasta meessportlane. Ühegi teise eesti aasta sportlase tiitleid pole lahutanud 14 aastat.[5]
- 1996 – Eesti lipu kandja Atlanta olümpiamängude avatseremoonial
- 2001 – Pärnu vapimärk (Pärnu teenekas sõudesportlane, kahekordne olümpiamängude finalist, kahekordne maailma karika võitja, maailmameistrivõistluste kuld-, hõbe- ja pronksmedalite võitja)
- 2004 – aasta kodanik
- 2004 – Pärnu aasta mees
- 2005 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk[6]
- 2005 – ROKi aastaauhind "Sport ja aus mäng"
- 2005 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest sõudmises 2004. aasta Ateena olümpiamängudel)
- 2005 – Pärnumaa vapimärk (sõudja, sõudmise olümpiahõbe)
- 2006 – Eesti Vabariigi spordipreemia (koos Andrei Jämsä, Leonid Gulovi ja Tõnu Endreksoniga, sõudmise paarisaerulise neljapaadi meeskond – pronksmedali võitmise eest sõudmise maailmameistrivõistlustel 2005. aastal)
- 2007 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
- 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest sõudmise maailmameistrivõistlustel paarisaerulise kahepaadi meeskonnas 2007. aastal)
- 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja tervikasja Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni auks.
- 2009 – Eesti Vabariigi spordipreemia (koos Tõnu Endreksoniga, sõudmise paarisaerulise kahepaadi meeskond hõbemedali võitmise eest sõudmises 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel)
- 2009 – Pärnu aukodanik
- 2010 – Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi aukiri suure panuse eest sportliku koostöö arendamisel Vene Föderatsiooniga[7]
- 2011 – Rahvusvahelise Sõudeliidu (FISA) presidendi Thomas Kelleri teenetemärk
Isiklikku
muudaJüri Jaanson on 192 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 92 kg. Tal on abielust Tatjana Jaansoniga (1991–2016) tütred Anita ja Greta.
Viited
muuda- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-12.html
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
- ↑ "Kes? Mis? Kus? 2008, lk. 409
- ↑ http://vikerraadio.err.ee/spordiklipp?main_id=3369826&s=start[alaline kõdulink]
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 143
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Jüri Jaanson sai esmaspäeval Venemaa presidendi aukirja ERR Sport, 19. oktoober 2010
Välislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jüri Jaanson |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Jüri Jaanson |
- Jüri Jaansoni andmed Eesti Sõudeliidu kodulehel
- Jüri Jaansoni Fond hakkab toetama noori sõudjaid
- Andrus Nilk "Naine ja tütred ootavad Jaansonit koju Postimees, 23. august 2004
- Urmo Soonvald. Jüri Jaanson: "Ma ei mõtle medalile. See on ebaoluline.", SLÕL, 7. august 2008
- Andrus Nilk. Kas Jaanson võistleb Londoni olümpial? EPL, 19. jaanuar 2009
- Veiko Visnapuu. Jüri Jaanson: kõige loogilisem on see, et ma ei lähe Londoni olümpiale EPL.ee, 25. mai 2009
- Biograafia ESBL-is