Jäätee

Inimest hakkab tugev jää kandma, kui selle paksus on 5–8 sentimeetrit, sõiduautod nõuavad 18–20 cm ja traktorid vähemalt 30 cm paksust jääd. Eestis avatakse ametlik jäätee siis, kui jää paksus igas punktis on üle 22 cm. Tugevaks peetakse eeskätt äsjatekkinud jääd, sest siis ei ole sulailmad jõudnud jää struktuuri kahjustada.

Jääle on rajatud ka raudteid, näiteks Baikali järvele Vene-Jaapani sõja ajal ja Laadoga järvele Leningradi blokaadi ajal. Peterburis on jääle rajatud ka trammiteid.

 

Jää paksuse mõõtmiseks kasutatakse jääpuuri (harvem ka jäätuura) ja roostevaba mõõdulinti, joonlauda või muud vahendit. On olemas ka spetsiaalsed radarid.

Jääteed märgitakse Eestis kadakatega, mis on enamasti umbes 50–100-meetriste vahedega jääl, sest lehtpuud on talvel raagus ega paista nii hästi välja ning männid ja kuused maksavad rohkem. Ametliku tee puhul on jää kadakate juures mõõdetud ja paksem kui liikluse avamiseks vaja. Jääpraod ja muud ohtlikud kohad tähistatakse tavaliselt kahe või enama kadakaga. Vajadusel tehakse suuremast praost üle puidust sillad.

Püsivate külmakraadide puhul saab jääd paksemaks teha, kui jäässe auke puurida ning vett jääle peale pumbata.

Liiklus jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 m. Sõit jääteele on lubatud ainult tähistatud kohast. Jääteelt kõrvale sõitmine on keelatud.

Jäätee algusse paigutatakse infotahvel käitumisreeglitega ja neist tuleb kinni pidada. Samuti peab täitma jäätee valvetalituse korraldusi.

Jääteel on ühesuunalised sõiduteed. Möödumine ja möödasõit on keelatud. Jääteele sõitmise ajaline intervall ei tohi olla alla kahe minuti, kaugus sõidukite vahel ei tohi olla alla 250 meetri.

Sõiduki lubatud massi ja kiiruspiirangu määrab jäätee valvetalitus olenevalt jää- ja ilmaoludest. Kiiruspiirang on tavaliselt vahemikus 10−25 km/h või 40−70 km/h. See on seotud sellega, et teistel kiirustel liikudes tekitavad sõidukid jääs võnkeid, mis võivad kaasa tuua jää purunemise.

Liikumise ajal peavad sõiduki uksed kergesti avanema (näiteks tuleb desaktiveerida nn lapselukk) ning juhil ja sõitjatel on keelatud end turvavööga kinnitada.

Seismajäämine jääteel on lubatud ainult erakorralistes olukordades. Kui Te olete sunnitud seisma jääma, tuleb auto jäält ära viia. Kui see on võimatu, tuleb teavitada jäätee valvetalitust.

 

On teada, et pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel^[2].

Ametlikke jääteid on loodud Hiiumaa ja mandri (tüüpiline marsruut Sarve–Rohuküla, ~25 km), Hiiumaa ja Saaremaa (Tärkma–Jõiste, ~15 km), Muhu ja mandri (Kuivastu–Virtsu, ~10 km), Vormsi ja mandri (Sviby–Rohuküla, ~12 km), Kihnu ja mandri (~15 km), Manilaiu ja mandri (1–2 km), samuti Haapsalu ja Noarootsi vahele (3 km).

Jääteid on rajatud ka Peipsi järvel Laaksaarelt Piirissaarele.

2010. ja 2011. aastal oli Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee Euroopa pikim.^[3][4]

• 1931. aasta jaanuaris leidis aset Eesti Vabariigi algusperioodi suurim jääteeõnnetus, kui Tartus Emajõel sõitnud taksos hukkus üheksa inimest – kõik autos viibinud. Lähedalasuva A Le Coqi õlletehase jäälõikamisava oli laiendatud tavapärasest kohast teisele kaldale lähemale ja lumetuisus taksojuht seda tõenäoliselt ei märganud.[1]

• 2018. aasta veebruaris hukkus neli inimest väikebussis, mis sõitis mitteametlikul jääteel Manija ja Munalaiu vahel. Juht oli raskes joobes. Pääses kaks inimest. [2]

• jäärajasõit
• jää

• Riigi teataja: Talitee nõuded
• Jääteed, Maanteeameti veeb
• Jäätee Vormsile. 360° aeropanoraam / aerofoto