Helsingi Ülikool
Helsingi Ülikool (soome keeles Helsingin yliopisto) on Helsingis asuv Soome suurim ülikool. Ülikooli eelkäijaks on Turu Akadeemia, mis asutati 1640. aastal. Pärast 1827. aasta tulekahju viidi ülikool üle Helsingisse ja anti Aleksander I järgi uus nimi: Keiserlik Aleksandri-ülikool Soomes. Ülikooli peahoone, mille arhitekt on Carl Ludvig Engel, valmis 1832. Lisaks sellele valmisid õppehaigla (1832), botaanikaaed (1832), observatoorium (1834) ja raamatukoguhoone (1840). Ülikooli eesmärk oli koolitada ametnikke Soome Kindralkubermangu keskvalitsuse jaoks. 1872 võeti üliõpilaseks esimene naine. Praeguse nime sai ülikool pärast Soome iseseisvumist 1917.
Helsingi Ülikool | |
---|---|
Helsingin yliopisto Helsingfors universitet | |
Ülikooli peahoone | |
Asutatud | 1640 |
Tüüp | Riiklik ülikool |
Rektor | Jari Niemelä |
Kantsler | Kaarle Hämeri |
Akadeemilisi töötajaid | 4523 (2012)[1] |
Tugitöötajaid | 4732 (2012)[1] |
Üliõpilasi | 36 201 (2012)[1] |
Asukoht | Helsingi, Soome |
Ühendused |
LERU Unica Utrecht Network Europaeum |
Ülikoolis on 11 teaduskonda.
Helsingi Ülikoolis õpib umbes 38 000 üliõpilast, neist 5500 doktoranti ja ülikoolis töötab umbes 7600 inimest.
Helsingi Ülikooli rektor on alates 2022, aastast Sari Lindblom.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Avainlukuja. Helsingin yliopiston vuosi 2012. Vaadatud 29.11.2013.
- ↑ http://www.helsinki.fi/ajankohtaista/uutisarkisto/6-2013/12-09-51-59.html
- ↑ "Professor Jari Niemelä appointed as rector of the University of Helsinki".
- ↑ "Sari Lindblom appointed as rector of the University of Helsinki".