Hõim

See artikkel on etnilisest üksusest; Eesti ansambli kohta vaata artiklit Hõim (ansambel)

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu. Näiteks võib ütelda, et muistse vabadusvõitluse aegu kuulusid eestlaste ehk eesti rahva hulka saarlased, ugalased ja muud hõimud. Samas on hõimu ja väikerahva vaheline piir hägus, seepärast võidakse sama inimrühma vahel nimetada nii rahvaks kui ka hõimuks. Nii on eesti keeles traditsiooniliselt kõneldud indiaani hõimudest, ehkki neid võib vaadelda ka rahvastena.

Tavaliselt kõneldakse hõimudest riikide eelses või välises kontekstis. Mõnel pool on hõimud moodustanud hõimuliite, sugulashõimude või ka eri päritolu hõimude poliitilisi ühendusi. Üks võimalik, ehkki tänapäeva teaduse seisukohalt vananenud käsitlus on, et mingi maa-ala elanikkonna killustumine hõimudeks on rahva või rahvuse väljakujunemise ehk etnogeneesi varane staadium ühiskonna arengus.

Kuni u 499 eKr olid algrahvad ülekaalukalt hõimuühiskonnad (kaldealased Paabelis, iisraellased enne hajalat, Kyrose riik). Hiljem hakkas see muutuma. Esimestena iraanlaste ja hajalajuutide seltskonnad ei tähistanud enam päritolu vaid ühte usku tunnistavate inimeste liitu. Oluline polnud tõug ega keel vaid ühine kogemus. Seda laadi uus rahvas oli Sassaniidide riik.^[1]