Gustav Vahar

Gustav Vahar
Kuld	1907	Kreeka-Rooma maadlus

Gustav Vahar, ka Gustav Vaher (11. oktoober 1879 Lihula vald – 21. detsember 1966) oli eesti maadleja, elukutseliste maailmameister. Tema võistluskaal oli 85–87 kg.^[1]

1894. aastal kolisid tema vanemad Tallinna lähedale Haabersti mõisa.^[1] Vaharist sai Tallinna Lõbu-Jõulaste Klubi liige^[1], 1898 astus Tallinna Vabatahtlikku Atleetide Klubisse^[2], pärast kuulus Friedrich Kelleri raskejõustikuklubisse, mis asus Tallinna Kaasani kiriku lähedal Imanta tänaval.^[3]

Vahari esimene avalik esinemine toimus 1899 suvel Tallinnas Rannavärava mäel, kus ta kohtus Aleksander Abergiga.^[1]

1900 tuli ta Eesti meistrivõistlustel Abergi järel teiseks.^[1]

Aprillis 1903 pälvis ta Helsingis eriauhinna. Kohe pärast seda hakkas ta Georg Lurichi palvel elukutseliseks. Lurichi truppi kuulus ta üle 11 aasta.^[1]

Pariisis 1906 võitis Vahar enam kui 40 sportlase osavõtul peetud võistlustel hõbedase autasu ja tehniliselt parima maadleja eriauhinna.^[1]

1907 tuli ta Lissabonis elukutseliste maailmameistriks.^[1]

1914 loobus Vahar spordist. Ta asus tööle Novorossiiski Volga-Kaama kommertspanka. Töö kõrvalt treenis ta noori maadlejaid ja tõstjaid.^[1]

Pärast Esimest maailmasõda naasis ta Eestisse. Ta töötas Kalevis massöörina, treenerina ja kohtunikuna, kuulus raskejõustikusektsiooni juhatusse.^[1] Vahar oli üks viiest mehest, kes 1946 esimesena vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks said (veel Erich Byström, Aleksander Ojala, Edgar Puusepp ja Boris Sülluste)^[4].

Veel 1960. aastatel käis Vahar sageli maadlusvõistlusi vaatamas. Teadustajad märkisid seda alati ära, sest Vahar oli Lurichi kaaslasena elav eesti maadlusajalugu.^[2]

Alates 1967. aastast korraldas Dvigatel Gustav Vahari mälestusvõistlusi maadluses.^[5]