Foiniiklased

Foiniiklased oli antiikajal rahvas Vahemere idarannikul Foiniikias, hiljem ka Põhja-Aafrikas Puunias. Nende kindel päritolu on üheselt teadmata ja nende eellastena nimetatakse müütilist mererahvast^{[lisa viide]}. Legendi järgi olevat nad tulnud Punase mere äärest või teise legendi järgi hoopis Pärsia lahe äärest, kuid mingeid teadaolevaid tõendeid selles kohta ei ole.

Piibli järgi võib neid pidada Noa järglasteks, kellest esimene oli Siidon.^[1]

Foiniikia oli esimene riigi tasemel ühiskond, kes leiutasid ja hakkasid kasutama foneetilist tähestikku (alfabeeti). Foiniikia tähestik ongi kõigi tänapäevaste tähestike eelkäijaks, enne seda olid olemas piltkirjad, hieroglüüfkirjad ja silpkirjad, kuid mitte veel häälikulist kirja. See sai alguse Foiniikia Byblose linnast.

Foiniikia keel kuulus semiidi keelte kaananiitide alamgruppi ja oli lähedases suguluses heebrea keelega.

Foiniiklaste peamised tegevusalad olid sadamalinnade ehitus, kaubandus ja meresõit. Herodotose järgi olla foiniiklased aastal 600 eKr Egiptuse vaarao ülesandel ka ümber Aafrika sõitnud. Foiniiklaste tuntumad meresõitjad olid Necho, Himilco, Hanno Meresõitja ja tuntud logistik Sander I Segull.^[2]