Eve Oja

Ta lõpetas aastal 1967 hõbemedaliga Tallinna 1. Keskkooli.^[2][3] Aastal 1972 lõpetas ta kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna ning kaitses aastal 1975 füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi.

Ta töötas aastatel 1975–1991 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas matemaatilise analüüsi kateedris assistendi, vanemõpetaja ja dotsendina. Aastatel 1977–1978 töötas ta Mali Vabariigi Rahvuslikus Inseneride Koolis. Aastast 1992 oli ta Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna funktsionaalanalüüsi professor.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2010. aastal matemaatika alal. Ta kuulus akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda.^[4]

Eve Oja rahvusvahelisel tasemel teadustöö oli mitmekesine, intensiivne ja viljakas. Ta oli Banachi ruumide koolkonna rajaja Eestis. Peamised uurimisvaldkonnad kuulusid funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriasse. Ta tegeles Banachi ruumide teooria alusuuringutega, arendades valdkondade piirimail asuvaid uudseid meetodeid. Tema uurimistöö tulemusena on muu hulgas oluliselt täiendatud paljude nimekate matemaatikute tulemusi.^[5]

Eve Oja viibis teadustööl Belgias, Hispaanias, Inglismaal, Jugoslaavias, Lätis, Norras, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal, Soomes, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, USAs, Venemaal. Ta organiseeris ka nende maade nimekate matemaatikute teadusesinemisi ja konsultatsioone Tartu Ülikoolis ning aitas kaasa üliõpilaste ja õppejõudude välissidemete arendamisel. Samuti kutsuti teda oma uurimistulemusi tutvustama paljudele rahvusvahelistele teadusfoorumitele Euroopas ja USAs.^[5]

Edukas oli ka Eve Oja pedagoogiline tegevus. Ta õpetas kõiki matemaatilise analüüsi, integraali- ja mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas rohkelt erikursusi ja seminare, avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsi õpiku ja ülesannete kogud. Ta oli juhendajaks 11 doktori- ja 15 magistriväitekirjale, lisaks hulgaliselt semestri-, kursuse-, diplomi- ja bakalaureusetöid.^[5]

Aastast 1998 oli ta ajakirja “Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica” peatoimetaja, 2009–2015 Eesti Matemaatika ja Statistika doktorikooli juht. Ta oli Tartu Ülikooli Puhta Matemaatika Instituudi juhataja ja Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, lisaks kuulus ta arvukatesse komisjonidesse ja teaduskonverentside organiseerimiskomiteedesse.^[5]

• 1993 International Science Foundation’i (Soros’i) preemia^[5]

• 2001 Eesti Vabariigi teaduspreemia tööde tsükli "Banachi ruumide aproksimatsiooniomadused ja kaasruumide geomeetria" eest^[6]
• 2007 Tartu Ülikooli aumärk^[7]
• 2008 Tartu Ülikooli medal^[8]
• 2010 Eesti Teaduste Akadeemia liige
• 2014 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal
• 2018 Tartu Ülikooli suur medal^[9][10]

Tema abikaasa Peeter Oja on arvutusmeetodite dotsent Tartu Ülikoolis.

Tema isa oli 1963. aastal surma mõistetud kurjategija Feliks Martin.^[11]

Ta oli Tartu Akadeemilise Tenniseklubi ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi liige.^[4]

• Margus Maidla. Akadeemik Eve Oja ja tema vabastav matemaatika. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 559–567.

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 200–201
• Eve Oja Eesti Teadusinfosüsteemis  
• Eve Oja Teaduste Akadeemia kodulehel
• Haud Tartu Vana-Jaani kalmistul

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.