Danzigi vabalinn (1807–1813)
Danzigi vabalinn (prantsuse Ville Libre de Dantzig) oli pooleldi iseseisev linnriik, mille rajas Napoleon I Napoleoni sõdade ajal, ja mis kestis 9. septembrist 1807 kuni 22. jaanuarini 1813.
|
Danzigi vabalinn 1807–1814 | |||||
  Lipp
Vapp
| |||||
 Danzigi vabalinn aastal 1812 | |||||
| Valitsusvorm | Konstitutsiooniline vabariik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Prantsuse keisririigi satelliitriik | ||||
| Hertsog | François Joseph Lefebvre | ||||
| Kuberner | Jean Rapp | ||||
| Pealinn | Danzig | ||||
| Religioon | Katoliku | ||||
| Riigikeeled |
Poola Saksa Prantsuse | ||||
| |||||
Ajalugu
muudaPreisimaa omandas Danzigi linna teise Poola jagamise käigus aastal 1793. Pärast Friedrich Wilhelm III lüüasaamist Jena ja Auerstedti lahingus (1806) sai Danzig Tilsiti rahu (1807) järgi vabaks linnaks, mille alad võeti Lääne-Preisimaa provintsilt. Danzigi linnriigi kontrolli alla jäi Danzigi linn (tänapäeva Poola linn Gdańsk) ja seda ümbritsevad alad.
Prantslased andsid linna üle 27. mail 1807, vabariik kuulutati välja 21. juulil. Preisimaa, Friedrich August I-se Saksimaa kuningriik ja Varssavi hertsogiriik pidid garanteerima riigi püsimajäämise. Napoleon määras linna juhtima komandör François Joseph Lefebvre, kes oli juhtinud linna vallutamist; tegelikult sai äsjaloodud riigi juhiks kindral Jean Rapp. Linnakodanikud pidid majutama Prantsuse sõjaväelasi ning maksma makse, kui Napoleon valmistus Venemaa vallutamiseks.
Kui prantslased Venemaalt taganema hakkasid, piiras Vene sõjavägi ka Danzigi linna; linna jäänud u 40 000 Prantsuse sõjaväelast olid sunnitud 2. jaanuaril 1814 lahkuma. Preisimaa võimud tegid Danzigist pärast Viini kongressi oma Lääne-Preisimaa provintsi pealinna, sellega oli vabalinna staatusel lõpp.