Christophe Lemaitre

Ta võitis 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 200 meetri jooksus kuldmedali. 2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel Novi Sadis sai ta juunioride Euroopa rekordiga 10,04 100 meetri jooksus kuldmedali.

Lemaitre'i debüüt 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Berliinis ebaõnnestus valestardi tõttu 100 meetri eeljooksus. 4 × 100 meetri teatejooksu finaalis jooksis ta kaheksanda koha saanud Prantsusmaa koondise viimases vahetuses.

2010. aasta Prantsusmaa meistrivõistlustel jooksis Lemaitre 100 meetri jooksus Prantsusmaa rekordi 9,98. See oli esimene kord, kui valge jooksja alistas kümne sekundi piiri.^[2] Lemaitre avaldas jooksu järel arvamust, et arutelu sportlaste rassist on absurdne ning näitab halba maitset ^[3]. Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas tuli Lemaitre kolmekordseks Euroopa meistriks. Ta võitis 100 meetri jooksu ajaga 10,11, 200 meetri jooksu ajaga 20,37 ja Prantsusmaa teatemeeskonnaga 4 × 100 meetri teatejooksu ajaga 38,11. Hooaja lõpus valiti ta Euroopa aasta meeskergejõustiklaseks.^[4] Prantsuse spordileht L'Équipe nimetas ta Prantsusmaa aasta sportlaseks.^[5]

2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Pariisis võitis ta 60 meetri jooksus ajaga 6,58 Francis Obikwelu ja Dwain Chambersi järel pronksi. 2011. aasta maailmameistrivõistlustel Daegus sai ta 100 meetri jooksus ajaga 10,19 neljanda koha ja võitis 200 meetri jooksus Prantsusmaa rekordiga 19,80 pronksi. 4 × 100 meetri teatejooksus võitis ta Prantsusmaa meeskonnaga hõbeda.

2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis võitis Lemaitre 100 meetri jooksus kulla ajaga 10,09 ja jooksis pronksmedali võitnud Prantsusmaa teatemeeskonnas. Londoni olümpiamängudel sai ta 200 meetri jooksus kuuenda koha. 4 × 100 meetri teatejooksus lõpetas ta koos Prantsusmaa nelikuga neljandana, kuid tõusis pärast Tyson Gay positiivset dopinguproovi ja Ameerika Ühendriikide diskvalifitseerimist pronksmedalile^[6].

2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas oli Lemaitre 100 meetri jooksus ajaga 10,06 seitsmes. 200 meetri jooksus ega 4×100 meetri teatejooksus ta vigastuse tõttu ei osalenud.

2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel Zürichis võitis Lemaitre taas kolm medalit: James Dasaolu järel hõbeda 100 meetri jooksus, Adam Gemili järel hõbeda 200 meetri jooksus ja Prantsusmaa meeskonnaga Suurbritannia ja Saksamaa järel pronksi teatejooksus.

2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis pääses ta 100 ja 200 meetri jooksudes poolfinaalidesse ning oli Prantsusmaa nelikuga teatejooksus viies.

2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Lemaitre vigastuse tõttu ei võistelnud. Olümpiamängudel Rio de Janeiros pääses ta 100 meetri jooksus poolfinaali ja võitis 200 meetri jooksus Usain Bolti ja Andre De Grasse'i järel pronksi ajaga 20,12.

2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis pääses ta 200 meetri jooksus poolfinaali ja oli Prantsusmaa meeskonnaga teatejooksus viies.

Väljas

Ala	Tulemus	Aeg	Koht
100 m	9,92	29. juuli 2011	Albi
200 m	19,80 NR	3. september 2011	Daegu

Sees

Ala	Tulemus	Aeg	Koht
50 m	5,71	5. märts 2010	Liévin
60 m	6,65	13. veebruar 2010	Aubiére
200 m	20,43	28. veebruar 2016	Aubiére

Allikas: Rahvusvaheline Kergejõustikuliit

Lemaitre on õppinud Chambéry Ülikoolis elektrotehnikat ja informaatikat.^[7]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Christophe Lemaitre

• Christophe Lemaitre Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel (inglise)