Artur Talvik

Artur Talvik lõpetas 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (13. lend) ja töötas seejärel kuni 1992. aastani Nukuteatris näitlejana.

Aastal 2010 osales ta TV3 saates "Laulud tähtedega".

2011. aasta Riigikogu valimistel osales ta roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. 2015. aasta Riigikogu valimistel osales ta Vabaerakonna nimekirjas ja teenis samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi.

Talvik tegutses Eesti Vabaerakonna esimehena aastatel 2017–2018. 13. mail 2018 ta teatas, et lahkub Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. 2018. septembri alguses hakkas ta asutama uut, Elurikkuse Erakonda.

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta kogus 821 häält, kuid ei osutunud valituks.^[1]

• "Kõrbekuu" (1999, lühimängufilm)
• "Tulekummardajad" (2000, dokumentaalfilm)
• "Veepomm paksule kõutsile" (2004, kahasse Gatis Upmalisega, lastefilm)
• "Kinnunen" (2007, kahasse Aet Laiguga)
• "Detsembrikuumus" (2008)
• "Tondipoisid" (2009, dokumentaalfilm)
• "Okupeeri oma müür" (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

• "Vene metalli ja US $ suudlus" (1993, kahasse Rein Kotoviga)
• "Ööliblika jõulud" (1994, kahasse Rein Kotoviga)
• "Vabadus või surm" (1995)
• "Baruto – tõlkes kaduma läinud" (2009, dokumentaalfilm)

Ta on Alice ja Mati Talviku poeg.

• ARTUR TALVIK: Lubage torkida püha lehma, Eesti Päevaleht, 8. aprill 2009
• Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt, Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
• Liivi Šein, "Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult", Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
• Teet Korsten, intervjuu Artur Talvikuga "Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased" Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
• Artur Talvik "Ringvaatele": ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks, ERR, 27. aprill 2018

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Artur Talvik