Anortosiit

Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.

Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni järgi sisaldab anortosiit kvartsi 0–5% (protsent kvartsi ja päevakivide koguhulgast), päevakividest moodustab plagioklass üle 90% ning värviliste mineraalide sisaldus on alla 10%. Värvilistest mineraalidest on anortosiidi koostises tavalisemad pürokseen, oliviin ja Fe-Ti oksiidid.

Anortosiit moodustab kooslusi aluseliste süvakivimitega, näiteks gabroga. Et plagioklassi tihedus on raua- ja magneesiumirikastest värvilistest mineraalidest väiksem, on anortosiidi puhul tegemist enamasti kumulaatkivimiga. Erinevalt enamikust kumulaatidest ei ole anortosiiti moodustavad mineraalid vajunud intrusiooni alaossa, vaid vastupidi tõusnud ülespoole, moodustades seal valdavalt plagioklassist koosneva kivimi. Erinevalt enamikust süvakivimeist ei ole anortosiidil vulkaanilist ekvivalenti.

Anortosiit on levinud kivim näiteks Kuul. Kuu mägismaad koosnevadki peamiselt anortosiidist, "mered" aga basaldist.

Vene koolkonna mõjul on mõnede Eesti geoloogide seas siiani levinud anortosiidi nimetamine labradoriidiks. Seda seepärast, et anortosiit koosneb peamiselt mineraal labradorist (plagioklassi number 50–70). Seetõttu arvatakse mõnikord, et ju siis anortosiit koosneb anortiidist (plagioklassi number 90–100), mis aga ei ole tõsi. Anortosiit koosneb peamiselt labradorist, vahel ka oligoklassist, andesiinist ja bütauniidist, kuid otsmisi plagioklassi rühma mineraale anortiiti ja albiiti anortosiit reeglina ei sisalda.