Allar Levandi
Allar Levandi (sündinud 28. detsembril 1965 Tallinnas) on eesti kahevõistleja, treener, olümpiamedalist (1988) ja ettevõtja.
 Allar Levandi 2012. aastal | |||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | ||||||||||||
| Sünniaeg | 28. detsember 1965 | ||||||||||||
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||||||||||||
| Sportlaskarjäär | |||||||||||||
| Spordiala | kahevõistlus | ||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||
| |||||||||||||
Lapse- ja noorpõlv
muudaLapsepõlves tegeles Levandi paljude spordialadega: mängis korvpalli ja rahvastepalli, tegi kergejõustikku jms. Ta oli lapsena väga sportlik, sest sport oli tema perekonnas aukohal.[1]
Levandi õppis Tallinna 44. Keskkoolis. 1984. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli Otepää filiaali.[2] Kõrgharidust omandas Allar Levandi Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehalise kasvatuse teaduskonnas.[3]
Spordikarjääri algus
muudaLevandi hakkas kahevõistlusega tegelema kuue-seitsmeaastaselt ema Agnese eeskujul, kes oli murdmaasuusataja. Suusahüppeid hakkas ta treenima Mustamäe suusahüppetornis.[1] Tema treenerid on olnud Indrek Possul, Tiit Tamm, Tiit Talvar, René Meimer, Toivo Laev ja Silver Eljand.[2]
Allar Levandi kui elukutselise sportlase karjäär sai alguse 1980. aastal, kui ta esindas Nõukogude Liitu.[4]
Saavutused
muuda- Nõukogude Liidu juuniorite meister kahevõistluses 1981–1983[4]
- Juunioride maailmameister Nõukogude Liidu meeskonnas 1985; pronksmedal 1984 [4]
- Kuldmedal Nõukogude Liidu rahvaste talispartakiaadil 1986[2]
- Maailmameistrivõistluste pronksmedal meeskondlikus kahevõistluses Nõukogude Liidu meeskonnas 1987[4]
- 1988. aasta Calgary olümpiamängude individuaalne pronksmedal kahevõistluses[4]
- 1989. ja 1990. aasta maailma karikasarja hõbemedalid[4]
Olümpiamängud
muudaAllar Levandi on võistelnud kolmedel olümpiamängudel.
| Toimumise koht | Toimumise aeg | Ala | Tulemus |
|---|---|---|---|
| Calgary | 1988 | Individuaal | Pronksmedal |
| Meeskondlik | DNF | ||
| Albertville | 1992 | Individuaal | 6. koht |
| Meeskondlik | 9. koht | ||
| Lillehammer | 1994 | Individuaal | 12. koht |
| Meeskondlik | 4. koht |
Treeneritöö
muudaLevandi lõpetas tippsportlaskarjääri 1994. aastal. Pärast seda töötas 1998. aastani Norras lastetreenerina, ühtlasi treenis ta ka Norra kahevõistluste noortekoondist. Aastatel 1998–2002 oli Levandi Eesti kahevõistluse koondise peatreener.[4]
Ettevõtlus
muuda2002. aastast on Levandi Eesti spordipoe A&T Sport omanik ja tegevjuht, kuhu ta on rajanud ka väikese Calgary olümpiamängude mälestusnurga. Ta on hasartmängufirma Paf juht Eestis.[5]
Tunnustus
muuda- 1988 – Eesti parim meessportlane[6]
- 1994 – Eesti parima võistkonna liige[6]
- 2001 – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk[2]
Isiklikku
muudaAllar Levandi isa Anti on kuulunud aerutamises ja sõudmises Eesti koondisse ja olnud suusatreener. Ema Agnes kuulus omal ajal Eesti paremikku murdmaasuusatamises. Allar Levandi on Pirjo Levandi onupoeg.
1989. aastast on ta abielus maailma tippu kuulunud iluuisutaja Anna Levandiga. Nad kohtusid peol 1988. aastal Calgarys, tähistades olümpiamedali võitu.[7] Neil on pojad Anders Levandi, Armand Levandi ja Arlet Levandi. Sport ühendab tervet nende perekonda.[8]
Levandi mängib harrastajana tennist.[5] Ta kuulub Eesti Tennise Liidu juhatusse ning on Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.[2]
Kirjandus
muuda- Paavo Kivine, Allar Levandi. "Hüvasti, sõbrad!". Olympia 1994. ISBN 9985818060
Välislingid
muuda| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Allar Levandi |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Allar Levandi |
- Allar Levandi Eesti Suusaliidu kodulehel
- Allar Levandi FIS-i kodulehel (inglise)
- Ants Põldoja. Allar Levandi ootab läbimurret, Õhtuleht, 23. november 2000
- Elo Odres. Allar Levandi kinkis naisele õnne, Kroonika, 9. juuli 2003
- Biograafia ESBL-is
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Spordisäde. Allar Levandi". 29. mai 2014.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Kivine, P. "Levandi, Allar". esbl.ee.
- ↑ Tallinna Ülikooli arhiivi säilik nr 10389
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Allar Levandi". olympics.com.
- ↑ 5,0 5,1 "Allar Levandi 30 aastat hiljem". 23. jaanuar 2018. Vaadatud 22. mai 2023.
- ↑ 6,0 6,1 "Eesti aasta sportlased 1955-2008". Eesti Päevaleht. 01. jaanuar 2005.
{{uudiseviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ "Anna ja Allar Levandi avaldasid pika kooselu saladuse: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus". 23. märts 2023.
- ↑ Jürman, Aleksandra (12. november 2022). "TAHAKS LAPSELAPSI ⟩ Allar Levandi vihjab, et poeg Arlet võiks pere loomisele mõtlema hakata".