Allar Jõks

Allar Jõks on lõpetanud 1983. aastal Kullamaa Keskkooli ja 1991. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Aastatel 1991–1995 töötas ta Lääne Maakohtus kohtuniku ja kohtu esimehena. Aastatel 1995–2001 oli Allar Jõks Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik, samal ajal oli ta ka Eesti Kohtunike Ühingu esimees.

2001. aastal nimetati ta president Lennart Meri ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president Toomas Hendrik Ilves Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Allar Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril 2007 toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ja tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Allar Jõksi ametiaeg õiguskantslerina lõppes 7. märtsil 2008. 2. aprillil 2009 läks ta tööle advokaadibüroosse Sorainen^[1].

Õiguskantslerina nõudis Allar Jõks EL-iga liitumisel rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatusse põhiseaduse kaitseklausli lisamist, mis sätestab Eesti põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees.

Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite Tartu rahule.

Pärast õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina kaheksas riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõigusi kaitsvate institutsioonide ülesehitamisel.

Pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks, teatas Allar Jõks 23. mail 2016 soovist kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks.^[2][3] 24. septembril sai Allar Jõks Valimiskogu esimeses voorus Riigikogus kõige rohkem hääli (83) ja pääses teise vooru. Seal sai ta 134 häält, jäädes küll Siim Kallasele alla, kuid kumbki ei osutunud valituks. Jõks loobus edasisest kandideerimisest.

• Allar Jõks: kellele kuulub Eesti riik? – Postimees, 7. märts 2008
• Usalduse võrgutamine riigis ja armastuses – Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2008
• Mis ühendab Eestit ja Mongooliat? – Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2009
• Riigikogu liikmete palga kaitseks – Eesti Päevaleht, 26. veebruar 2009
• Täna öösel toimus devalveerimine – Eesti Päevaleht, 1. juuli 2009
• Allar Jõks: ei ole mõttetult elatud aegu ehk ühe kandidaadi aruanne, postimees.ee, 3. oktoober 2016.
• Allar Jõks: näiteid lämmatavast bürokraatiast on rohkem kui kommentaare abieluvõrdsuse seadusel Eesti Päevaleht, 1. veebruar 2024

• 2002, 2010 – pressisõber
• 2003 – Lastekaitse Liidu auhind lastesõbralikumale ühiskonnategelasele
• 2006 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[4]
• 2007 – Koosmeele auhind
• 2012 – aasta eurooplane

Allar Jõksi vend oli kunagine riigikohtunik Henn Jõks.

Allar Jõksi abikaasa on Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. Neil on ühine poeg Herman (sündinud 2019. aastal). Varasemast abielust on Allar Jõksil poeg Jonatan (sündinud 1990. aastal).^[5]

Jõks on püstitanud Haapsalu rajooni rekordi 800 meetri jooksus.^[6] Ta mängib tennist^[7] harrastab jalgpalli ja joogat.^[6]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Allar Jõks

• CV Juridica lehel
• Allar Jõks saates "Kukul külas", 30. märts 2003, 1. osa, WMA fail, /kukulkylas_2003-03-30_14-05.wma 2. osa WMA fail
• Peeter Ernits. Allar Jõks: Ma ei tea, kellele kuulub Eesti riik (intervjuu) Maaleht, 17. september 2009