Tiit Ojasoo

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tiit Ojasoo (sündinud 28. augustil 1977 Pärnus) on eesti teatrilavastaja ja näitleja, lavakunsti professor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Ta asutas Teater NO99 ja oli kuni 2016. aastani selle direktor ja kunstiline juht.

Ta on sündinud matemaatikaõpetajast isa ja lasteaiakasvatajast ema lapsena. Kooliajal mängis Laanemetsa kooliteatris. Pärast Pärnu Koidula Gümnaasiumi lõpetamist 1995. aastal^[1] õppis Tartu Ülikoolis ühe aasta klassikalist filoloogiat.

1996. aastal astus ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli (19. lend), kus õppis Ingo Normeti juhendataval kursusel. Lõpetas lavakunstikooli XIX lennu lavastajana 2000. aastal.

Töötas lavastajana Eesti Draamateatris ja 2004–2005 Vanalinnastuudio direktorina. 2005. aastal asutas ta Teater NO99 ja oli kuni 2016. aastani selle direktor ja kunstiline juht. Lavastanud mitu lavatükki ka Tartus Vanemuises.

• "Talvemuinasjutt" (2000, Endla)
• "Verevennad" (2001, Vanemuine)
• "Armastusega ei naljatleta" (2001, Eesti Draamateater)
• "Tõeline inspektor koer" (2001, Eesti Draamateater)
• "No More Tears" (2002, Von Krahli teater)
• "Roberto Zucco" (2002, Vanemuine)
• "Evita" (2003, Vanemuine)
• "Inishmore'i leitnant" (2003, Eesti Draamateater)
• "Asjade seis" (2004, Eesti Draamateater)
• "Julia" (2004, Eesti Draamateater)
• "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki" (2005, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Padjamees" (2005, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Seitse samuraid" (2005, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Ulgumerelainetel" (2005, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Nafta!" (2006, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Kuningas Ubu" (2006, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Hirvekütt" (2006, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Totu Kuul" (2007, Teater NO99, koos Semperiga)
• "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni" (2007, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Perikles" (2008, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Ruja" (2008, Vanemuine, koos Semperiga)
• "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (2009, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Onu Tomi onnike" (2009, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Kes kardab Virginia Woolfi?" (2009, Teater NO99, koos Semperiga)
• "Ühtse Eesti" suurkogu (2010, Teater NO99, koos Semperiga)
• "The Rise and Fall of Estonia" (2011, Teater NO99)
• "Fuck your ego!" (2012 Thalia teatris, koos Semperiga)
• "Iga eht südamelöök" (2013, koos Semperiga)
• "Hanumani teekond Lollandile" (2013 Thalia teatris, koos Semperiga)
• "Mu naine vihastas" (NO99 2014, koos Semperiga)"
• "Savisaar" (NO99, 2015, koos Semperiga)
• "Kõnts" (2015, NO99, koos Semperiga)
• "Tund, mil me teineteisest midagi ei teadnud" (2015 Thalia teatris, koos Semperiga)
• "Kuritöö ja karistus" (2020, Eesti Draamateater, koos Semperiga)
• "72 päeva" (2022, EMTA Lavakunstikool, koos Semperiga)
• "Macbeth" (2023, ERSO, Eesti Kontsert, Eesti Draamateater, koos Semperiga)
• "Vend Antigone, ema Oidipus" (2023, Eesti Draamateater, koos Semperiga)

• 2002 – teatri Vanemuise parima lavastaja kolleegipreemia (lavastuse "Roberto Zucco" eest)
• 2003 ja 2004 – Eesti Draamateatri parima lavastaja kolleegipreemia Käsu-Ants
• 2005 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
• 2005 – teatrifestivali Draama 2005 parima lavastaja ja parima lavastuse autori preemia (koos Ene-Liis Semperiga, lavastuse "Julia" eest)
• 2006 – Ants Lauteri nimeline auhind
• 2008 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind
• 2009 – Välisministeeriumi kultuuripreemia
• 2009 – Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind (rokkooperi "Ruja" lavastusmeeskonna liige)
• 2011 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Ene-Liis Semperi ja Eero Epneriga; Teater NO99 suurprojekt "Ühtne Eesti suurkogu")
• 2016 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[2]
• 2016 – Eesti Teatriliidu teatrikunsti eriauhind (lavastusprojekti "Ühtne Eesti" meeskonna liige)
• 2017 – Eesti Teatriliidu etenduskunstide ühisauhind (Teater NO99 lavastuse "Pööriöö uni" lavastuse trupp)
• 2024 – Eesti Teatriliidu lavastajaauhind (koos Ene-Liis Semperi ja Olari Eltsiga, "Macbeth" (Eesti Draamateater, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert))

Jaanuaris 2016 tarvitas Tiit Ojasoo naisnäitleja suhtes vägivalda ja helistas siis ise politseisse.^[3][4] Politsei alustas Ojasoo suhtes kriminaalasja,^[3][5] mis lõpetati poolte soovil aprillis lepitusmenetlusega.^[3][6] Juhtumi avalikustas sama aasta juunis Eesti Päevaleht.^[5][7] Ojasoo palus juhtunu pärast avalikult vabandust ja kahetses eksimust.^[8]

15. juunil esitasid kümme riigikogu liiget kultuuriminister Indrek Saarele ja Teater NO99 nõukogule ühisavalduse, milles nõudsid Ojasoo taandamist NO99 teatrijuhi kohalt. Saar ütles avalikus vastuses, et vägivald ei ole tolereeritav ja palus kokku kutsuda teatri nõukogu erakorraline koosolek.^[7] 16. juunil teatas Ojasoo tagasiastumisest.^[9] Samal päeval ilmus meedias kõikide NO99 näitlejate avalik kiri, milles öeldi, et Ojasoo taandumiseni viis poliitiline surve ja nad on selle suhtes kriitilised. Samas mõistsid allakirjutanud hukka igasuguse vägivalla.^[10][11] Kannatanu ütles Eesti Päevalehele, et soovib rahus oma eluga edasi minna ja pidas vajalikuks Ojasoole teine võimalus anda.^[12]

On avaldatud arvamust, et isiklikuks muutunud rünne Ojasoo vastu murdis tema loometahte ja -valmiduse ning viis seekaudu teater NO99 sulgemiseni.^[13]

16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja, milles tauniti Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse.^[14] President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.^[15]

Tema elukaaslane on teatri- ja videokunstnik Ene-Liis Semper. Neil on tütar ja poeg.^[16]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tiit Ojasoo

• Elulugu teatri NO99 veebilehel
• Tiit Ojasoo interv. Liina Jääts. // Teater. Muusika. Kino, aprill 2004
• "Tiit Ojasoo: sa ei saa olla mölakas, kui tahad teatris töötada" Eesti Päevaleht, 8. märts 2024