|
Tere tulemast Vikipeediasse, Kanakukk! Andres 25. jaanuar 2008, kell 06:48 (UTC)
- Tervist, Kanakukk! Oled siia hakanud sisestama referaate või nende osasid. Kas Sul on ka luba referaatide koostajatelt? avjoska 23. veebruar 2008, kell 09:24 (UTC)
Kahjuks mitte. kanakukk 23. veebruar 2008, kell 09:25 (UTC)
- Kui teha referaatidest kopipeisti, siis on kasutatud autorite/koostajate loomingut, see on autoriõigustega kaitstud. Referaatide tekstid peaks ümber sõnastama, siis võib Vikipeedias kasutada. avjoska 23. veebruar 2008, kell 09:27 (UTC)
Eks ma siis vaatan nad üle kanakukk 23. veebruar 2008, kell 09:32 (UTC)
- Ära tee tabeleid artiklisse. Näiteks artiklis Unterscharführer peaks olema vastav tabel. Vaata näiteks artiklist president Arnold Rüütel. Selleks on kasutatud malli {{Eelnev-järgnev}}. --Tiuks 26. aprill 2008, kell 20:51 (UTC)
- Selge, aitäh... ei osanud kuskilt otsida ega küsida. kanakukk 27. aprill 2008, kell 07:11 (UTC)
Üldiselt ei ole mõtet lühikesi artikleid teha nagu näiteks eile tehtud O'culo. Muusikute artiklitel on omad reeglid ja need on Vikiprojektis Muusikud. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 14:45 (UTC)
- kui kõnealune artikkel on vale, siis tuleb ta kustutada. Kui vastab tõele, aga liialt lühike, siis täiendada....--Hendrix 30. aprill 2008, kell 15:12 (UTC)
- Vale ei tohiks olla aga vormistus on vale. Albumi artiklil peab olema infokast {{albumi info}}, millega saab rohkem informatsiooni lisada. Artikli alapealkirjas lood on ainult üks laul. See on selgelt ülepea kaela kirjutatud artikliga. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 16:24 (UTC)
- kardan, et kui me hakkame väga rõhuma vormistusele, siis võib sisu tahaplaanile jääda...--Hendrix 30. aprill 2008, kell 16:40 (UTC)
- Teksti on meie artiklites nii vähe ja mina alustan sellest, et olgu vähemalt korralik infokast artiklis. Kui ei osata kirjutada, siis ei ole mõtet artiklit teha. Kui vaja, siis hakkab kohe selliseid mõttetuid artikleid kustutama. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 16:51 (UTC)
- miks on see infokast olulisem, kui tavatekst?--Hendrix 30. aprill 2008, kell 17:00 (UTC)
- See on ülevaatlikum ja kõik vajalik olemas. Peale selle on vaja ka artiklisse sisu kirjutada ega infokast ei saa üksi artiklis olla. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 17:13 (UTC)
- Olen jah loll ja harimatu... muideks ülepeakaela on üks sõna. Eks ma edaspidi jälgin vormindust ka... wiki on mulle küllaltki uus asi ning sellepärast ei ole ma kõigest teadlik, eks ma edaspidi jälgin siis seda ka, kui vähegi võimalik ja viitsimist on. kanakukk 30. aprill 2008, kell 17:51 (UTC).
- Allkirjastamiseks kasuta tööriistaribal PAREMALT teist nuppu ja seda näed redigeerimiskasti peal. --Tiuks 30. aprill 2008, kell 18:57 (UTC)
miks Sa laadid Vikisse pilte, mille autoriõigustes Sa isegi kahtled?--Hendrix 3. mai 2008, kell 15:55 (UTC)
Inglise vikis, nt artiklis en:Joint Task Force Bravo, kasutatakse selline mall, mida Sind huvitab. Geonarva 4. juuni 2008, kell 04:25 (UTC)
Ära kirjuta avalauset mõttekriipsuga "- Vabadussõja veteran" vaid kirjuta hoopis "oli Vabadussõja veteran".--WooteleF 1. august 2008, kell 10:34 (UTC)
- Selge. --kanakukk 1. august 2008, kell 10:34 (UTC)
Kust pärinevad andmed, et Karl Plutus on vanim eestlane? --Metsavend 1. august 2008, kell 15:12 (UTC)
- Kui Aurora Voites surnud (sünd 1904) pole või siis Elise Reimets (sünd 1901), kes 2006. aasta Torma valla lehe järgi veel elus oli, siis on tegemist tõepoolest valede andmetega. Eks ma küsin siis Helje Loopere'lt järele, kui kokku peaks sattuma. Seniks kõrvaldan võimalikud väärandmed. --kanakukk 1. august 2008, kell 15:20 (UTC)
- Aga tundub, et see pole võimalik, sest: "
- Helje Loopere, kes nende üle arvet pidas, on surnud. Vaata ka Kasutaja arutelu:Andres lõppu. Andres 26. aprill 2008, kell 03:53 (UTC)"
Viited
nüüd on olemas mall:viited, mistõttu "references/" enam kasutama ei pea.--Hendrix 25. august 2008, kell 19:38 (UTC)
- references HTML keeles on sama, mis mall nimega viited. Malli nime on lihtsam meelde jätta kui mõelda HTML keele märkidele. --Tiuks 30. august 2008, kell 12:28 (UTC)
- Tegelen ka programmeerimisega, nii et mind see eriti ei häiri. --kanakukk 30. august 2008, kell 12:32 (UTC)
Ülipikaealised
Ülipikaealisteks nimetatakse ainult neid, kes on üle 110 aasta vanad. Need, kes on üle 100-aastased, on lihtsalt pikaealised. Athanasius Soter 16. september 2008, kell 16:03 (UTC)
- Selge. --kanakukk 16. september 2008, kell 16:04 (UTC)
Pikaealised
Näen, et toimetad selliseid artikkleid, siin sulle veel üks: Adele Lettens (15.12.1895 - 07.03.2002) Järvamaa, Imavere vald, Imavere küla, Tuti Suri Eesti vanim elanik Jaanusele 31. oktoober 2008, kell 17:58 (UTC)
- Veel üks: 12. juuli 1997 Eesti Päevaleht: Naine sai 109-aastaseks : Eesti kõige vanem elanik on Marfa Zurova (Zhuhova) (7. juuli 1888 - >1997 ?) Karjakülast Õhtuleht 14.07.1997 Ärileht 23. oktoober 1995 Jaanusele
- Rootsis ilmuva "Eesti Päevalehe" teatel vanim pagulaseestlane sai 106-aastaseks 1990 jõulude eel. Vabadussõja veteran Kustav Mihkel Oidermann (Gustav Oidermaa) (9. detsember 1884 Sohlu, Pärnumaa - 23. aprill 1991 Taylor, Michigan, USA) sugupuu 1 sugupuu 2 Kirjandus allikas: Heino Kees, Eestimaa rekordid Olion, Tallinn: 1992, lk. 46) Jaanusele
- Veel üks: Suri Järvamaa vanim inimene. --Epp 4. november 2008, kell 14:53 (UTC)
- Oli olemas juba siin --kanakukk 4. november 2008, kell 15:37 (UTC).
- Eugenia Altosaar 105a, 106a (ka Jevgenia Altosaar [1], [2]) (13. detsember 1898 Riia - 19.05.2005 Võlsi[3] ) (pärast Liisi Vilti surma Eesti vanim elanik 16.02-19.05.2005) Jaanusele
- Ka olemas: Evgenia_Altosaar, aga sellegipoolest aitäh! --kanakukk 5. november 2008, kell 08:11 (UTC).
Palun ära kasuta alapealkirja "Muu". Andres 10. jaanuar 2009, kell 12:23 (UTC)
- Selge, aga kuhu peaksin märkima isikute auks nimetatud tänavad? --kanakukk 10. jaanuar 2009, kell 12:28 (UTC).
Üks 100 aastane on veel juures http://www.postimees.ee/?id=75246 --Rim555 28. jaanuar 2009, kell 21:45 (UTC)
Võrumaa pikaealiste kohta andmeid:
Üleeile suri Võru linna vanim elanik, 1905. aastal sündinud Irene-Hilda Pallits. Lähipäevil oleks ta saanud 104aastaseks. Nüüd on Võru vanim kodanik Anna Pähnapuu, kes tähistas läinud aasta lõpus oma sajandat sünnipäeva. Võru linna elanike registris on ka kolm naist, kelle sünniaastaks on 1909 ja kel täitub sajas eluaasta tänavu. Võru maakonna vanim elanik on praegu 1903. aastal sündinud Melanie Tedder. Ta on põline antslalane ja on viimased kümmekond aastat elanud Antsla tervisekeskuse hooldusosakonnas."(10. jaanuari uudis?)
http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=melanie+tedder&alates=0&url=http%3A%2F%2Fwww.vorumaateataja.ee%2F%3Fa%3Duudised%26h%3D2009%2F1%2F10
--Rim555 4. veebruar 2009, kell 20:52 (UTC)
Kui Sulle nii varasest ajast sobib: 19. aprilllil 1934 oli Tartu 6. jaoskonnakohtuniku juures hagejana 104-aastane Kristiine Lomp (läks jalgsi kohtusse, 45 km kahe päevaga). Kaja, 20. aprill 1934, nr.91, lk. 3. --Improvisaator 11. märts 2009, kell 14:39 (UTC)
Autoriõigused
Palun ära kopeeri sõna-sõnalt teiste teksti. See käib praegu artikli Priit Pullerits kohta, aga teiste kohta kehtib sama. --Epp 19. veebruar 2009, kell 03:35 (UTC)
- Eks sai jah natuke liiga agaralt copy-paste tehtud.. ühesõnaga katsun siis edaspidi seda meeles pidada. --kanakukk 19. veebruar 2009, kell 17:43 (UTC).
Tuletan uuesti meelde, et palun ära kirjuta maha. --Epp 21. november 2009, kell 02:51 (UTC)
Ja uuesti tuletan sama asja meelde. --Epp 3. veebruar 2010, kell 21:18 (UTC)
Mallid
Meil ei ole mallide tegijaid. Need mis on, leiad kategooriast Mallid. Infokastid on kategoorias Infokastid, keemiamallid kategooriasse Keemiamallid. --Tiuks 5. mai 2009, kell 13:36 (UTC)
Mis need väljajätud siis nüüd tähendasid? Andres 22. juuli 2009, kell 13:48 (UTC)
- Ei saanud päris täpselt aru, mida silmas pead? --kanakukk 22. juuli 2009, kell 16:56 (UTC).
Sõjaväelastest, loenditest jne
Palun pane inimesed biograafiate ja näiteks sõjaväelaste loendisse. Mina ei tea, kuidas neid peaks nimetama. Kas kõik on sõjaväelased, kes Vabadussõjas osalesid? Mõnel neist on ilmselt tegelikult mingi tsiviilamet, selle võiks ka kirja panna, kui ta allikas olemas on. --Epp 26. oktoober 2009, kell 03:15 (UTC)
- Mulle tundub, et kõiki Vabadussõjas osalenuid ei peaks nimetama sõjaväelasteks. Need peavad ikkagi olema elukutselised. Andres 26. oktoober 2009, kell 08:20 (UTC)
- Just. Aga seda ei oska nii napist artiklist välja lugeda. Nüüd vist Ave Maria pani nad kõik ikka sinna loendisse. --Epp 26. oktoober 2009, kell 08:36 (UTC)
- Loendisse kantuist olid kõik ohvitserid (kuigi mõned pelgalt lipnikud). Artiklites ei tohiks panna avalausesse, et "oli Vabadussõja veteran". Kui tegu oli kaadriohvitseridega siis tuleks panna "oli Eesti sõjaväelane" ja siis Vabadussõjast kirjutada järgmises lauses või veelgi hiljem. Ohvitseride Andmekogu näol on tegu hea allikaga, mille abil saab artikleid täiendada.--WooteleF 26. oktoober 2009, kell 09:02 (UTC)
- Kes siis on sõjaväelased? Kõik ohvitserid? Kas ka poliitikud, kellel on mingi sõjaväeline auaste? --Epp 26. oktoober 2009, kell 09:16 (UTC)
- Kaadrisõdurid ja -ohvitserid. Loendisse lisatuist enamus olid ikkagi "päris" sõjaväelased, kes teenisid sõjaväes ka peale Vabadussõda. Mõned (nt. Theodor Luts) tuleks vist siiski eemaldada, kuigi ma ei ole selles täiesti veendunud.--WooteleF 26. oktoober 2009, kell 09:21 (UTC)
Võtan teadmiseks. --kanakukk 27. oktoober 2009, kell 15:06 (UTC).
- Palun pane inimesed loenditesse. --Epp 16. detsember 2009, kell 06:14 (UTC)
Kuidas on lood autoriõigustega?--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 10:17 (UTC)
- Puuduvad. Kustutada. --kanakukk 1. veebruar 2010, kell 10:21 (UTC).
- Selge. Tänan!--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 10:24 (UTC)
Lisaks:
- Minul on siin üsna vähe otsustamisõigust, õieti et ei olegi. Ma ei mäleta selle kirja sisu, mis ma tol korral härra Olanderile saatsin, aga ma oletan, et ma ei selgitanud päris täpselt, et milles seisneb ühe pildi Vikipeediale kasutamiseks andmine, sest ma vististi ei olnud ka ise päris täpselt autoriõigustes ja kõige sellest tulenevaga kursis. --kanakukk 19. aprill 2010, kell 17:25 (EEST).[vasta]
Palun aita artiklit Oliviast tõlkida. Aastaarvulingid lihtsalt aastaarvudeks, ja post-production vist ei ole enam post-production. Ja ma pole kindel, kas jutušõusid on vaja linkida. Taivo 30. märts 2010, kell 00:27 (EEST)[vasta]
- Idarinde parandusest, Parandused olid suht väiksed aga kuna redigeerimise ajal oli salvestuskatkestus, siis olin sunnitud välja kopeerima kogu artikkli ja pärast syst. töölehakkamist tagasi asetama--Nosser 9. aprill 2010, kell 15:56 (EEST)[vasta]
Palun ära märgi uusi artikleid pisiparandusteks. Ja igaks juhuks küsin, et ega Sa seda leksikoni sõna-sõnalt ümber ei kirjuta? --Epp 30. november 2010, kell 16:48 (EET)[vasta]
- Mispärast uute artiklite märkimine pisiparandusteks halb on? --kanakukk 30. november 2010, kell 17:28 (EET).[vasta]
- Pisiparandused on ettenähtud mittesisuliste vigade (trükivead, kirjavahemärgid jms) parandamiseks ja kategooriate ning intervikidega töötamiseks. Sisuline töö ei tohi olla pisiparanduseks märgitud. Toimetajal peab olema võimalus viimaste muudatuste jälgimiseks ilma pisiparandusteta, ilma et ta sisulisi muudatusi maha magaks. Andres 30. november 2010, kell 17:42 (EET)[vasta]
- Uue artikli loomisel märkida viimane pisiparanduseks on sisuliselt küll nonsenss, aga ma ei saanud ikkagi aru, et kas mingil eriõigustega grupil tekib lisatööd (peab rohkem klikke tegema, et artiklit näha vms) või milles probleem on? Olen teadlik, et kui lisada artiklisse uut teavet, siis ei sobi seda märkida pisiparanduseks, aga jääb arusaamatuks, et mis tagajärjed sel on, kui seda teha uue artikli puhul? --kanakukk 30. november 2010, kell 19:00 (EET).[vasta]
- Jutt ei ole eriõigustega grupist. Viimaste muudatuste lehel saab tellida režiimi, mille puhul pisiparandusi ei näidata. Pole kontrollinud, aga ka uusi artikleid ei tohiks näidata, kui see režiim peal on. Seda režiimi kasutan näiteks mina sellepärast, et siis saab vaadata mitme päeva taguseid muudatusi, ilma et see tülikalt aeglaseks läheks. Andres 30. november 2010, kell 19:10 (EET)[vasta]
- Proovisin järele: ja tõepoolest, kui uus artikkel märkida pisiparanduseks, siis seda viimaste muudatuste käigus ei näidata. Püüan sellest halvast harjumusest lahti saada. --kanakukk 1. detsember 2010, kell 18:32 (EET).[vasta]
- Kui sõnastus leksikonis on olnud (minu meelest) pisut kohmakas, siis olen seda oma võimete piires parandanud. Teisal juhul olen tõesti "sõna-sõnalt" ümber kirjutanud. Autoriõiguse seadus (AÕS) näeb ette, et faktidele ja andmete ei kohaldata AÕS-i. Ma ei suuda aru saada, et mispärast peaksin lappama sünonüümisõnastikke, et justkui mööda hiilida "mahakirjutamisest", kuigi sisu on lõpuks seesama. Nagu ma aru saan, siis parim lahendus oleks, kui ma küll võtaksin leksikoni eeskujuks (kus tõenäoliselt on terminite selgitused lihvitud ideaalseks või sellele väga lähedale), aga sellegipoolest kirjutaksin kohmaka sõnastusega artikli, lisaksin sellele toimetamist nõudva malli, kuni lõpuks toimetaja või koguni mitu toimetajat jõuab täpselt samasuguse tulemuseni nagu leksikonis algselt.
- Keel on üsna normeeritud süsteem. Lauses kehtivad võrdlemisi ranged reeglid sõnade järjekorra kohta, aga ka sõnade endi kohta. Ideaalis ei tohiks olla midagi üleliigset. Ei ole ju mõeldav, et ainult see, kes annab leksikoni välja (kes jõudis esimesena jaole!), tohib niisugust sõnastust kasutada, ja kõik teised, kes samamoodi julgevad asju sõnastada on plagieerijad, ja mõistagi on nad ära teeninud halastamatu põlguse.
- Neithal seletab autograafi nõnda: "omakäeline kirjutus". ÕS aga nõnda: "autori käega kirjutatud tekst". Võib-olla leiaks veel mingisuguse sõnastuse, aga kui Neithali seletus on sisuliselt õige, siis ma lihtsalt ei pea õigeks hakata "leiutama jalgratast". Kui sõnastus on ebatäpne, siis lisada keeletoimetamismall, kirjutada märkus artikli arutellu ja püüame üheskoos sõnastust lihvida. Muide, originaaluurimused on keelatud, mis tähendab seda, et kõik arusaamad peavad olema tõendatavad usaldusväärsete allikatega (mitte lihtsalt, et "kanakukk Vikipeediast teab"). --kanakukk 30. november 2010, kell 17:28 (EET).[vasta]
- Ümbersõnastamine iseenesest ei ole originaaluurimus. Autorikaitse all ei ole faktid ja ideed, küll aga sõnastus. Muidugi, kui ümber sõnastada pole võimalik, ilma et jutt kohmakamaks või ebatäpsemaks läheks, siis pole seda tarvis teha. Teatud asju lihtsalt ei saa mitut moodi öelda. See aga puudutab ainult lühikesi fraase. Andres 30. november 2010, kell 17:39 (EET)[vasta]
- Seda probleemi on juba vaieldud, kuid mina toetaks pigem Kanakuke arvamust. Kui nt Aleksander Maastik on aastakümneid lihvinud eestikeelseid veeteaduslikke termineid ja adekvaatseid sõnastusi, mis suuresti on Keskkonnasõnaraamatus kirjas, siis vikipeediasse omaloomingut tehes lihtsalt kõvasti kvaliteet kannatab. Kui mõiste on väga hästi ja lõplikult defineeritud, siis oleks ikkagi mõttekam kirjutada sõna-sõnalt maha ja lisada viide (viite äraunustamine on küll AÕS jäme rikkumine). Ma saan aru, et see ei käi Vikipeedia tavadega ühes, ma olen ka ise püüdnud head sõnastust natukene korrigeerida, kuid pea alati on tegelik tulemus vilets--Bioneer1 30. november 2010, kell 18:09 (EET)[vasta]
- Küsin igaks juhuks, et kas sõna-sõnalt maha kirjutatud termini sõnastus, mis on korrektselt viidatud, on autoriõiguse rikkumine või mitte? --Bioneer1 30. november 2010, kell 18:15 (EET)[vasta]
- Kui sõnastust muuta saab ainult halvemaks (ebatäpsemaks, kohmakamaks, raskemini mõistetavaks), siis võib definitsiooni jätta olemasolevale kujule. Minu meelest on niisugused juhtumid küllaltki harvad. Andres 30. november 2010, kell 18:26 (EET)[vasta]
- Aga seal on muu hulgas ka näiteid; nende puhul ei saa ju kuidagi öelda, et need on ainumõeldavad. Loomulikult ei saa kõiki sõnu iga hinna eest sünonüümidega asendama hakata, aga meil pole ka tarvidust midagi lühilausetesse kokku pressida nagu leksikonides. Ma pole neisse artiklitesse süvenenud, aga näiteks artikkel Monoloog on päris pikk, ja kui see on sõna-sõnalt leksikonist, siis nii mu meelest küll ei või. --Epp 30. november 2010, kell 18:23 (EET)[vasta]
- Nõus Epuga. Andres 30. november 2010, kell 18:26 (EET)[vasta]
- Nõus Andresega. Alts 1. detsember 2010, kell 02:55 (EET)[vasta]
- Tere. Ma elan USAs. Ma kontrollin selle lehe tavaliselt värskendusi Eesti vanim elavaid inimesi. Ma arvan, et me teame, kes Eesti vanima mees ja naine nüüd, sest möödumine Kasela ja Plutus, kes mõlemad toimuvad tiitli pikka aega.
- Minu arvates, ma arvan, et seal peaks olema nimekiri valmistatud vanim eestlased. --NickOrnstein 1. detsember 2010, kell 01:39 (EET)[vasta]
Mina saan neist kahest fraasist aru järgmisel moel:
- "tappis ennast oletatavasti isa püstoliga" -- oletatakse, et tapariistaks oli isa püstol.
- "tappis ennast oletatavasti ise isa püstoliga" -- oletatakse, et tappis end ise (ja tapariistaks oli isa püstol).
Aga sul on vast õigus, et sõnastus tahtis parandamist ja ma püüdsin seda nüüd teha. Veel hulga parem oleks muidugi, kui väide oleks viidatud, vastasel korral on toimetajal keeruline kontrollida, mida viletsalt sõnastatud lausega öelda taheti. --Ker 24. september 2011, kell 00:46 (EEST)[vasta]
Transkriptsioon on meetod mingi keele helide yleskirjutamiseks. Transliteratsioon on meetod yhes keeles ja kirjas esitatu teisendamiseks teise kirja või keelde. Yleminek nende vahel on sujuv, kuna enamik transliteratsioone pyyab samuti mingil määral hääldust järgida. Lisaks kasutatakse sõna transliteratsioon vahel mõlema, nii kitsas tähenduses transliteratsiooni kui ka transkriptsiooni kohta, nii et segadust on palju. Meil oleks ilmselt mõistlik need kaks siiski lahus hoida. (en:Transliteration: Transliteration is opposed to transcription, which specifically maps the sounds of one language to the best matching script of another language. Still, most systems of transliteration map the letters of the source script to letters pronounced similarly in the goal script, for some specific pair of source and goal language. If the relations between letters and sounds are similar in both languages, a transliteration may be (almost) the same as a transcription. In practice, there are also some mixed transliteration/transcription systems that transliterate a part of the original script and transcribe the rest. - The transliteration discussed above can be regarded as transliteration in the narrow sense. In a broader sense, the word transliteration may include both transliteration in the narrow sense and transcription.) --Oop 17. jaanuar 2012, kell 02:47 (EET)[vasta]
Varvitoonide valikul lähtusin olemasolevast mallist, Mall:Sõjaväelane Mall:Persoon, kui kellelgi vastunäidustusi ei ole võib ju sõjaväelaste värvikoodi muuta, ootan kogukonna tagasisidet ja allun enamlastele :)--NOSSER (arutelu) 15. detsember 2012, kell 14:15 (EET)[vasta]
- Tore. Kas sa oled valmis riigimeeste teemalist artiklivõistlust vedama? Minul selleks jaksu ei ole ja ma ei tea ka kedagi teist, kellel oleks, aga ma võin pakkuda välja mõned ideed selle kohta, kust leida huvilisi ja kuidas seda võistlust propageerida. Ajastus oleks igatahes väga hea, otse enne omavalitsuste valimisi pälviks see kõvasti tähelepanu. Äkki saaksime isegi kellegi ligi meelitada, kes jääkski poliitikaartikleid korrastama.
- Kui sa oled nõus, võime kirjutada MTY järgmise aasta eelarvesse auhinnafondi. Eesti ajaloo ja poliitika teemalisi teatmikke on ysna palju, need oleksid kingitusteks väga sobilikud. Aga võime ka osalejatele näiteks riigikogus ekskursiooni korraldada.
- Ausalt yteldes on mul sygavalt kõrini sellest, kui inimesed virisevad, et midagi teha ei tohi, aga ise kunagi midagi teha ei taha - tehku alati keegi teine. Ses mõttes on su algatus äärmiselt värskendav ja teretulnud. --Oop (arutelu) 17. detsember 2012, kell 08:56 (EET)[vasta]
zu Hausen on osa perekonnanimest. Minu arusaamist mööda on tegu mingisugusele kohale viitava lisandusega. Kuna Saksamaal kaotati keisririigi lõppedes seisused, on isiku nimi Alexander Freiherr von Dörnberg zu Hausen, kuna aadlitiitlid muudeti perekonnanime osadeks.--WooteleF (arutelu) 20. detsember 2012, kell 00:00 (EET)[vasta]
Tere
Palume luba kasutada Teie fotot (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaheteljeline_vagun.JPG)koostatavas Lähiajaloo III kursuse ajalooõpikus (autoriteks Lauri Vahtre, Mart Nutt).
Kuidas oleks korrektne Teile kui autorile impressumis viidata?
Heade soovidega,
Tarvo Siilaberg
Peatoimetaja
Kirjastus Maurus
www.kirjastusmaurus.ee
+372 534 876 81
Skype: tarvo.siilaberg
Palun vaata siia. Pikne 9. märts 2015, kell 21:37 (EET)
Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future.[survey 1] The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. To say thank you for your time, we are giving away 20 Wikimedia T-shirts to randomly selected people who take the survey.[survey 2] The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes.
Take the survey now!
You can find more information about this project. This survey is hosted by a third-party service and governed by this privacy statement. Please visit our frequently asked questions page to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email to surveys@wikimedia.org.
Thank you!
--EGalvez (WMF) (talk) 13. jaanuar 2017, kell 23:10 (EET)[vasta]
- ↑ This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy.
- ↑ Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. Click here for contest rules.
(Sorry to write in English)
Hello! This is a final reminder that the Wikimedia Foundation survey will close on 28 February, 2017 (23:59 UTC). The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. Take the survey now.
If you already took the survey - thank you! We won't bother you again.
About this survey: You can find more information about this project here or you can read the frequently asked questions. This survey is hosted by a third-party service and governed by this privacy statement. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email through EmailUser function to User:EGalvez (WMF). About the Wikimedia Foundation: The Wikimedia Foundation supports you by working on the software and technology to keep the sites fast, secure, and accessible, as well as supports Wikimedia programs and initiatives to expand access and support free knowledge globally. Thank you! --EGalvez (WMF) (talk) 23. veebruar 2017, kell 10:01 (EET)[vasta]
Tavaline pilt laadi alati Commonsisse ([4]), mitte Vikipeediasse. Eriline pilt on näiteks Eesti ehitisest, mille arhitekt on elus või tema surmast pole möödunud 70 aastat. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates. --Estopedist1 (arutelu) 26. märts 2018, kell 17:47 (EEST)[vasta]
Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes.
Take the survey now!
You can find more information about this survey on the project page and see how your feedback helps the Wikimedia Foundation support editors like you. This survey is hosted by a third-party service and governed by this privacy statement (in English). Please visit our frequently asked questions page to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email through the EmailUser feature to WMF Surveys to remove you from the list.
Thank you!
WMF Surveys, 29. märts 2018, kell 21:20 (EEST)[vasta]
Every response for this survey can help the Wikimedia Foundation improve your experience on the Wikimedia projects. So far, we have heard from just 29% of Wikimedia contributors. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes to be completed. Take the survey now.
If you have already taken the survey, we are sorry you've received this reminder. We have design the survey to make it impossible to identify which users have taken the survey, so we have to send reminders to everyone.
If you wish to opt-out of the next reminder or any other survey, send an email through EmailUser feature to WMF Surveys. You can also send any questions you have to this user email. Learn more about this survey on the project page. This survey is hosted by a third-party service and governed by this Wikimedia Foundation privacy statement. Thanks!
WMF Surveys, 13. aprill 2018, kell 04:18 (EEST)[vasta]
Hello! This is a final reminder that the Wikimedia Foundation survey will close on 23 April, 2018 (07:00 UTC). The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. Take the survey now.
If you already took the survey - thank you! We will not bother you again. We have designed the survey to make it impossible to identify which users have taken the survey, so we have to send reminders to everyone. To opt-out of future surveys, send an email through EmailUser feature to WMF Surveys. You can also send any questions you have to this user email. Learn more about this survey on the project page. This survey is hosted by a third-party service and governed by this Wikimedia Foundation privacy statement.
WMF Surveys, 20. aprill 2018, kell 03:28 (EEST)[vasta]
Tavaline pilt laadi alati Commonsisse ([5]), mitte Vikipeediasse. Eriline pilt on näiteks Eesti ehitisest, mille arhitekt on elus või tema surmast pole möödunud 70 aastat. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates. --Estopedist1 (arutelu) 27. aprill 2018, kell 15:39 (EEST)[vasta]
- Estopedist1, ma mäletan ammustest aegadest, et sinna laadimine vajab oluliselt rohkem asjasse süüvimist. Mul seda aega ei ole. Tõenäoliselt ei jää maailm sellest ka vaesemaks, kui Commonsis ei ole mõne Riigikogu liikme ametivannet või Tallinna Linnakantselei struktuuriüksuse põhimäärust. --kanakukk (arutelu) 29. aprill 2018, kell 11:52 (EEST).[vasta]
- tuleb lihtsalt kasutada malli {{PD-EE-exempt}} (Commonsis) ehk {{AO-EST}}--Estopedist1 (arutelu) 28. mai 2019, kell 22:02 (EEST)[vasta]
Siin ([6]) on Teie poolt üles laaditud faile, mis on kasutamata. Mu meelest oleks need ametivanded konkreetsetes artiklites üldse infomüra. Pole ka kindel, kas Commonsisse oleks vaja iga Riigikogu koosseisu kõikide liikmete ametivannete dokumente--Estopedist1 (arutelu) 26. mai 2019, kell 18:16 (EEST)[vasta]
Palun täpsusta pildi kirjelduses, kas oled ise autor. See autori- ja allikainfo (autoriõiguse ütluse järgi/based on copyright claims), mille Estopedist sinna praegu on lisanud, ei pea paika. Pikne 29. august 2019, kell 21:03 (EEST)[vasta]
|
