Siseränne

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust eri haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine valla sees oleva linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel.^[1] Siseränne toimub vaid ühe kindla riigi piires. Elukohavahetust ühest riigist teise nimetatakse välisrändeks. Elukohavahetuse all mõistetakse sissekirjutuse ümberregistreerimist, kuid selle käigus ei pruugita füüsiliselt elukohta vahetada.

Siserände tagajärjel rahvaarv ühes piirkonnas suureneb ja teises kohas väheneb.^[2]

Enamasti kolitakse riigi- ja maakondade äärealadelt suuremate keskuste lähedusse ehk toimub linnastumine. Linnastumine tähendab rännet madalama asustushierarhiaga piirkonnast kõrgema asustushierarhiaga piirkonda. Esineda võib nii linnastumist linnaregioonis kui ka linnastumist asustussüsteemis. Esimese variandi puhul vahetatakse eeslinna elukoht kesklinna oma vastu, teisel juhul rännatakse maakondade kaugematest paikadest (regiooni)keskusele lähemale. Siserände korral võidakse kolida ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. Valglinnastumine on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.

Siseränne toimub eri põhjustel. Kõige enam rännatakse majanduslikust olukorrast tingituna piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti vahetatakse elukohta näiteks seoses õpingutega, perekonna loomisega jmt. Ümberasumisel võivad rolli mängida lisaks veel sotsiaalsed ja riigikorrast tulenevad põhjused. Esimese puhul näiteks võib perekond uude kohta elama asuda, kuna vanas kohas neid kiusati taga. Teine on enam seotud siiski välisrändega. Inimese kvalifikatsiooni (haridustaset) loetakse samuti üheks siserändeteguriks.

Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida asustusesiseseid siserändesuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid Tallinna, Tartu või Pärnu linnaregiooni sisesele rändele.

• Asustushierarhia – hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis on viieastmeline süsteem – Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad)
• Eeslinnastumine – elukohamuutus linnakeskusest selle äärealale
• Emigratsioon – väljaränne
• Immigratsioon – sisseränne
• Migratsioon ehk ränne – alaline elukoha vahetus eri haldusüksuste vahel
• Linnastumine – maa-linn ränne; madalama asustushierarhia tasemega kohast kõrgema asustushierarhia tasemega kohta kolimine
• Pendelränne – töö- ja kodukoha vaheline ränne, kui need asuvad eri haldusüksustes
• Pseudoränne – elukohamuutuse registreerimine, kuid tegelikult elukohta ei vahetata
• Remigratsioon – tagasiränne oma algsesse elupaika
• Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber
• Rändesaldo ehk rändeiive – sisse- ja väljarände vahe kindlal territooriumil kindla perioodi jooksul
• Tasakaallinnastumine –
• Valglinnastumine – linnaala suur ning kiire kasv
• Vastulinnastumine – ränne asustushierarhia kõrgematelt tasemetelt madalamatele
• Vastulinnastumine – elukohamuutus linnast maale
• Välisränne – elukohamuutus ühest riigist teise

• Siseränne Eestis