Mineraaltoiteained

See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente^[1].

Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks.

Taimetoiteelementideks nimetatakse väga erineva struktuuriga keemilisi elemente ja/või ühendeid, mis on hädavajalikud taime metaboolsetes protsessides ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga^[2][2]

Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu süsinik, vesinik, hapnik; makro- (lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, väävel) ja mikroelementideks (boor, kloor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink, nikkel, räni, koobalt, vanaadium).

Taime toitumine jagatakse kaheks juurtoitumine ja juureväline toitumine.

Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.^[3]

Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO₂, O₂, klooriühendeid jm.

Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda.

Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – suur kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning suur magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske.

Koosmõjud:

• suur magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist;
• suur ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist;
• väike boorisisaldus pärsib fosfori omastamist;
• suur vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust;
• suur kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist;
• väikevõi suur väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist;
• suur fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust;
• suur lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist;
• suur kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist;
• väike kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1 kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1 kg kaltsiumi; 2 kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1 kg magneesiumi.^[4]

Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine^[5][6]

■ element tuttav juba antiikajast.

• Toitained
• Taimetoiteained