Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Laplace'i operaator

Allikas: Vikipeedia

Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.

Ristkoordinaatides avaldub Laplace'i operaator kujul[1]

kus on nabla-operaator ja tähistab osatuletise võtmise operaatorit muutuja järgi.

Laplace'i operaator on saanud nimetuse prantsuse matemaatiku Pierre-Simon de Laplace'i (1749–1827) järgi. Laplace kasutas antud operaatorit esmakordselt taevamehaanikas, kus ta gravitatsioonivälja potentsiaalile rakendatuna annab konstandi kordse massi tiheduse. Selle võrrandi Δf = 0 üldisemat kuju nimetatakse tänapäeval Laplace'i võrrandiks.

Laplace'i operaator eri koordinaadistikes

[muuda | muuda lähteteksti]

Kahemõõtmelises ruumis

[muuda | muuda lähteteksti]

Laplace'i operaatori rakendamine kahe muutuja funktsioonile f(x,y) annab ristkoordinaatides x ja y'

Polaarkoordinaatides kehtib

Kolmemõõtmelises ruumis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmes dimensioonis on Laplace'i operaatori kuju olulisemates koordinaadisüsteemides järgmine:

Ristkoordinaatides:

Silindrilistes koordinaatides:

Sfäärilistes koordinaatides:

( tähistab sfäärilist laiust ja sfäärilist pikkust).

Avaldise võib asendada samaväärse avaldisega .

N dimensioonis

[muuda | muuda lähteteksti]

N-dimensionaalsetes sfäärilistes koordinaatides, mis on parametriseeritud kujul , kus , , on Lapalace'i operaatoril kuju

kus on Laplace'i-Beltrami operaator dimensionaalsel sfääril ehk sfääriline Laplace'i operaator.

Avaldise võib asendada samaväärse avaldisega

Laplace'i operaator diferentsiaalvõrrandites

[muuda | muuda lähteteksti]

Laplace'i operaator esineb paljudes olulistes diferentsiaalvõrrandites. Neist mõned on:

Laplace'i võrrand:

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse harmoonilisteks funktsioonideks.

Biharmooniline võrrand:

kusjuures selle võrrandi lahendeid nimetatakse biharmoonilisteks funktsioonideks.

Poissoni võrrand:

kus g on teadaolev funktsioon.

Lainevõrrand:

kus on laine liikumise kiirus.

Difusioonivõrrand:

kus k on konstant.

Schrödingeri võrrand kvantmehaanikas:

kus on lainefunktsioon, on taandatud Plankci konstant, m on osakese mass ja on potentsiaalne energia.

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]