Lombardia

Lombardia maakond
itaalia Regione Lombardia
Lombardia lipp Lombardia vapp
Pindala: 23 872 km²
Elanikke: 10 067 494 (2019)[1]
Rahvastikutihedus: 422 in/km²
Keskus: Milano

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias). Põhjas piirneb Lombardia Šveitsiga, lõunas Emilia-Romagna, idas Trentino-Alto Adige ja Veneto ning läänes Piemonte maakonnaga. Maakonna keskus on Milano linn.

Lombardia on Itaalia rikkaim ja arenenuim piirkond. See sarnaneb kohati rohkem põhjanaabritega väljaspool Itaaliat kui ülejäänud Itaaliaga. Piirialana on Lombardia olnud haavatav sissetungidele väljastpoolt Itaaliat ning nii ongi seal pikka aega valitsenud nii prantslased kui ka austerlased. Samas on asukoht aidanud Lombardial kujuneda Euroopa üheks olulisemaks kaubandus- ja rahanduskeskuseks, mida ta on seniajani.

Lombardia lõunaosa asub Po madalikul, põhjaosas kõrguvad Alpid.

Lombardia on tuntud maaliliste järvede piirkonnana. Suurimad järved on Como, Garda (Itaalia suurim järv), Lago Maggiore, Lugano, Iseo, Idro ja Varese järv. Regiooni läbivad lõuna poole suunduvad Po jõgi ja tema lisajõed Ticino, Adda ja Oglio.

Maakonna kirdeosas, Dolomiitide eelmäestike piirkonnas asub osaliselt Trentino-Alto Adige maakonda ulatuv Stelvio rahvuspark, mis on Itaalia suurim. Seal on liustike vahel peidus üle 50 järve. Rahvuspargi kõrgeim tipp on Ortles (3905 või 3902 m).

Stelviost lõuna pool Brescia provintsis asub liustikulise tekkega Camonica org (Val Camonica, Valle Camonica, Valcamonica, Vallecamonica), kus asuvad esiajaloolised kaljujoonised. Kaljujoonised on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kliima on kontinentaalne, suved on kuumad (+24 °C) ja talved külmad (0 °C; madalikul, mägedes jahedam). Aasta keskmine sademete hulk varieerub alates Po madaliku 610 mm-st kuni mägipiirkonna 2032 mm-ni.

Maakonnas on 11 provintsi ja üks città metropolitana, mis omakorda jagunevad kokku 1506 vallaks.

1. Bergamo provints
2. Brescia provints
3. Como provints
4. Cremona provints
5. Lecco provints
6. Lodi provints
7. Mantova provints
8. Città metropolitana di Milano
9. Monza ja Brianza provints
10. Pavia provints
11. Sondrio provints
12. Varese provints

Lombardia on Itaalia maakondade seas kõige tihedama rahvastikuga ja kõige suurema jõukuse kontsentratsiooniga. Seal elab umbes 9 miljonit inimest, mis moodustab 15,6% riigi rahvaarvust. Kõige tihedamalt on rahvastatud Milano provints, kus rahvastiku tihedus on 5 korda suurem kui ülejäänud Lombardias ning 10 korda suurem kui Itaalias keskmiselt.

24% rahvastikust on alla 25-aastased ja 17,4% üle 65-aastased.

Milano (1 156 900 elanikku; 2005), Brescia (193 700), Monza (120 900), Bergamo (113 600), Varese (84 400), Busto Arsizio (79 200), Como (78 600), Sesto San Giovanni (74 700), Cinisello Balsamo (74 100), Pavia (71 500), Cremona (70 700), Legnano (58 000), Vigevano (55 100), Rho (53 600), Bollate (49 600) , Gallarate (48 500), Cologno Monzese (47 900), Paderno Dugnano (47 700), Lecco (47 100), Mantova (46 000), Lodi ja Lissone (43 000).

Lombardia teedevõrgu kogupikkus on üle 28 000 kilomeetri. Raudteid on 1875 kilomeetrit.

Lombardias on kolm suurt lennujaama:

• Malpensa (MXP) Milanos (rahvusvahelised lennud)
• Linate (LIN) Milanos (kodumaised lennud)
• Orio al Serio (BGY) Bergamos (tšarter- ja kargolennud)

3.–2. aastatuhandel eKr leidus Lombardia järvede ümbruses juba paikseid asulaid. 1. aastatuhandel eKr kujunesid esimesed külad.

7.–6. sajandil eKr asusid Lombardia idaaladele etruskid. 6.–5. sajandil eKr tõrjusid üle Alpide tunginud keldid etruskid lõuna poole. Lombardia alad olid nüüd pikka aega keltide valduses; olulisemad hõimud olid insuberid ja senomanid. Keskuseks kujunes Mediolanum (Milano). Roomlased nimetasid kogu keltidega (gallidega) asustatud ala Itaalias Gallia Cisalpinaks (Gallia siinpool Alpe).

Roomlased vallutasid insuberite maa 222 eKr. Lombardia ala kuulus alates 2. sajandist eKr Vana-Rooma Gallia Cisalpina provintsi.

Ajavahemikul 493–554 oli ta osa idagootide kuningriigist; 554–568 kuulusid sealsed alad Bütsantsile. Pärast seda valitsesid seal langobardid, kelle järgi Lombardia on nime saanud. Alates 774 oli Lombardia Karolingide impeeriumi osa.

11.–13. sajandil oli linnvaldade aeg. Aastal 1167 asutati Lombardia Liiga. Milano kõrval kerkisid esile Pavia, Cremona ja Mantova linnad.

Pärast seda läks võim Milanos sellistele suurtele suguvõsadele nagu Viscontid ja Sforzad. Nende dünastiatest said kunstipatroonid, kes ehitasid uhkeid paleesid ja kirikuid, olid tellijateks paljudele tänini säilinud kunstiteostele. Milanos, Bergamos, Mantovas ja Cremonas on väga rikkalik valik kunstiaardeid. Lombardias asuvad sellised Euroopa kunsti pärlid nagu Pavia kartuuslaste klooster, Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg" ja Milano Brera pinakoteegi maalikogu.

1535 oli osa Lombardiast Hispaania valitsemise all samas kui põhjapoolsem osa kuulus Šveitsi võimu alla. 1629 puhkes katkuepideemia, mis võimendas veelgi Hispaania võimu küündimatusest tulenenud kriisi.

18. sajandil sai Hispaania asemel ligi sajaks aastaks võimule Austria: majandus taaselustus, linnad kosusid.

1859. aastal läks võim Austrialt Piemontele ja seejärel Itaalia kuningriigile.

 Pikemalt artiklis Lombardia köök

Pastat süüakse ka Lombardias, kuid eelkõige on sealne köök tuntud risotode ja polenta poolest. Paradoksaalsel kombel on see Euroopa rikkaim piirkond kuulus piatti poveri ehk nn vaeste toidu poolest: aastasadade jooksul välja kujunenud aeganõudvad toiduvalmistustehnikad ja kujutlusvõime kompenseerivad seal toiduainete nappust. Iseloomulikult kasutatakse oliiviõli asemel palju võid.

Milano traditsiooniliste roogade hulka kuulub kallihinnalise safraniga valmistatud ossobùco ja rohkelt liharoogi (näiteks casoêula); küpsetistest on kuulsaimad panettone ja biscotti.

Lombardia on ka üks Itaalia suuremaid juustutootjaid. Sealt on pärit kuulsad gorgonzola, mascarpone, grana padano ja taleggio juustud.

Lombardia veinipiirkonnad: Franciacorta (DOCG), Terre di Franciacorta (DOC), Valtellina Superiore (DOCG), Sforzato della Valtellina (DOC), Lugana (DOC), San Martino della Battaglia (DOC), Oltrepò Pavese (DOC).

• Itaaliakeelne Lombardia maakonna koduleht

Itaalia maakonnad

Abruzzo · Apuulia · Basilicata · Calabria · Campania · Emilia Romagna · Friuli-Venezia Giulia · Lazio · Liguuria · Lombardia · Marche · Molise · Piemonte · Sardiinia · Sitsiilia · Toscana · Trentino-Alto Adige · Umbria · Valle d'Aosta · Veneto