Jabara kalmed

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jabara kalmed ehk Jabara kalmistu ehk Jabara kivikalmistu (Jäbara kalmed, Jäbara kalmistu) on kalmistu Lüganuse kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Jabara külas Lüganuse vallas. 9 kivikalmest koosnev vanema rauaaja kivikirstkalmete ja tarandkalmete rühm asub Jabara lähedal Purtse jõe suudmest 3 km ida pool, mererannast 1,5 km kaugusel. Kalmetest on avastatud Eesti vanimad raudesemed.

Kalmed asuvad keset põlde moreenseljakul (Kärrismägi) 300 m pikkuses reas. See on Kirde-Eestis suurim arheoloogiliselt uuritud vanema rauaaja kivikalmete rühm, millest Marta Schmiedehelm kaevas aastatel 1925–1926 ja 1933–1934 läbi neli kalmet.

Tarandkalmetest on leitud palju ehteid (ambsõlgi, peakilpsõlgi, sõrmuseid, käevõrusid, helmeid ja muud), samuti üksikuid tööriistu ja relvi.

Eestis ainulaadsete leidude hulka kuuluvad baltipärane emailitud hoburaudsõlg, mitu ketassõlge, rauast kamm ja rosetikujulise peaga ehtenõel.

Kalme A oli kivikirstkalme, mis asetses põllul, teistest kalmetest veidi kaugemal. Seda kaevati 1925.

Kalme oli ümara kujuga. Kalme läbimõõt oli 8–9 m, selle kõrgus oli 0,75 m.

Kalmes oli neli paeplaatidest kirstu laibamatustega. Pealmises kihis, mille paksus oli 20–30 cm, oli pesiti põlenud luid.

Sellest kalmest pärinevad kõige vanemad seni eestist leitud rauast esemed – jäme käevõru ja paar lühimõõgataolist terariista.

Kalme B oli tarandkalme, mille mõõtmed olid 43 × 17–18 m. Seal oli kaheksa tarandit. Nende müürid olid paekivist. Tarandite sees oli kasutatud ka maakive. Paremini olid säilinud vanemad, keskel asetsevad tarandid (IV–VI). Kalme ümber oli paekiviklibust äärevare.

Kalme C sisaldas ida pool tarandeid, mis paiknesid üksikult või paariviisi kahes edela–kirdesuunalises reas. Edelanurgast tuli nähtavale lõhutud kivikirstkalme põhi. Nii kirstude kui ka tarandite puhul oli kasutatud paekivi ja raudkive. Tarandite vahedes oli paekiviklibu.

Kalme all on panusteta haudu, mis arvatavasti on pronksiaegsed maahauad. See viitab pronksiaegsele asulale.

Kalme E oli ümmargune tarandkalme, milles oli üks ruudukujuline paekividest tarand. Kalme läbimõõt oli 9–10 m, kõrgus 0,75 m. Esines nii laibamatust kui ka põletusmatust. Matused pärinesid ajavahemikust 500 e.m.a kuni 500 m.a.j.

Jabara kalmistu matused hõlmavad ajavahemikku umbes 500 aastat enne ja 500 aastat pärast ajaarvamise vahetust (kuni 6. sajandini).

Paistab, et laibamatus valitses 1.–2. sajandini, 3.–4. sajandil sai valdavaks põletusmatus. 4. sajandi põletusmatustes on tihti isegi pronksehted üles sulanud. 5. sajandil hakkas põletusmatus jälle taanduma.

• Jäbara kalmistu veebiportaalis eestigiid.ee
• Jabara kalmed kultuurimälestiste riiklikus registris
• Jäbara kalmeterühm õppematerjalis "Baltimaade metalliaeg"