Haapsalu Gümnaasium

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Haapsalu Gümnaasium oli eesti õppekeelega kool Läänemaal Haapsalus.

Koolis õppis umbes 700 õpilast. Kooli viimane direktor oli Anne Mahoni, aadress Kuuse tänav 1, Haapsalu.

Aastatel 2007–2011 oli kooli direktor Andres Ammas.

Kool lõpetas tegevuse 2013, kui Haapsalu Gümnaasium reorganiseeriti põhikooliks ja Haapsalu Gümnaasiumi ning Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi gümnasistide baasil moodustati Läänemaa Ühisgümnaasium^[1].

Kooli kokkuleppeliseks sünnipäevaks peetakse 19. detsembrit 1918, millal loodud Haapsalu Poeglaste Gümnaasiumi ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasiumi juhatajaks sai Anton Üksti. Hiljem on eestikeelne gümnaasium kandnud eri nimesid, ent sisuliselt on tegemist ikka ühe ja sama kooliga. 1. septembril 1919 ühendati kaks kooli Haapsalu Segagümnaasiumiks,1920. aastal Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 1923. aasta 15. augustist nimetati kool Läänemaa Ühisgümnaasiumiks (sama nime kannab tänapäevane Läänemaa Ühisgümnaasium).

Ruumipuuduse lahendamiseks oli vaja ehitada uus, kaasaegne koolimaja. Maakonnavalitsus sai Riigikogu otsusega koolimaja ehitamiseks laenu ja ehitus, mis läks maksma 16 miljonit marka, võis alata. Maja valmis Artur Perna (1881–1940) projekti järgi, avatseremoonia toimus 26. novembril 1927. 1. aprillist 1928 arvati Läänemaa Ühisgümnaasium riigikoolide võrku. 1931–1940 töötas kooli ruumides Rootsi Eragümnaasium (ka Haapsalu Rootsi Gümnaasium), sellegi direktoriks oli rootsi keelt valdav A. Üksti.

1934. aastal asutati kooli juurde 5-klassiline Läänemaa Keskkool. Koolireformi käigus alustas 1937. aasta 1. augustil tööd uue õppekava alusel tegutsenud Haapsalu Gümnaasium, keskkool reorganiseeriti Haapsalu Progümnaasiumiks. Läänemaa Ühisgümnaasium lõpetas tegevuse 1938.

Nõukogude okupatsiooni ajal, 1940. aasta augustis Haapsalu Gümnaasium ja Haapsalu Progümnaasium reorganiseeriti Haapsalu Keskkooliks, loodud kooliga liideti Haapsalu Linna Algkool . A. Üksti tagandati ametist ja järgmisel aastal küüditati Siberisse. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 kandis kool Haapsalu Gümnaasiumi nime. Õppetöö toimus Ehte tänava majas, sest Wiedemanni tänava majasse paigutati sõjaväehaigla. Nõukogude Eesti perioodil nimetati kool 1944 jälle Haapsalu Keskkooliks ja 1945 Haapsalu I Keskkooliks. Haapsalu I Keskkool pidi tegutsema mitmes vahetuses, sest õpilasi oli palju ja koolimaju Ehte ja Wiedemanni tänaval tuli erinevatel aegadel jagada vene õppekeelega Haapsalu II Keskkooliga, Haapsalu Õpetajate Seminariga, Haapsalu Töölisnoorte Keskkooliga.

1961. aastal alustati uue koolihoone ehitamist tollasele Männi tänavale (tänapäeval Kuuse 1). Koolimaja valmis 23. veebruaril 1964 ja sinna kolis Haapsalu I Keskkool. Osa Haapsalu I Keskkooli noorematest klassidest jätkasid 1964. aastal Ehte tänava koolimajas õpinguid loodud Haapsalu 8-klassiline Koolis, millest hiljem kasvas välja Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium.

1995. aastal nimetati Haapsalu I Keskkool ümber Haapsalu Gümnaasiumiks.

2013. aastal lõpetas Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium oma tegevuse ja Haapsalu Gümnaasium reorganiseeriti Haapsalu Põhikooliks. Renoveeritud Wiedemanni tänava majas alustas tööd riigikoolide võrku kuuluv uus Läänemaa Ühisgümnaasium.^[2]

• Anton Üksti 1918–1940
• Alma-Josephine Vellmann (ab Margevitš) 1919
• Agu Viitar 1940–1941
• Leonid Jüris 1941–1944
• Alfred Sibul 1944–1945
• Eduard Kansa 1945–1946
• Pauline Pruel 1946–1950
• Aleksei Rauk 1950
• Alma Pruks 1950–1954
• Etkar Anepaio 1954–1963
• Villem Treiman 1963–1976
• Olaf Keinaste 1976–1982
• Vladimir Padama 1982–1990
• Tiit Aedmäe 1990–2007
• Andres Ammas 2007–2011
• Anne Mahoni 2011–2013

• Vaiko Vooremaa, eesti jääpurjetaja

• Koduleht
• Kaie Ilves, "Haapsalu gümnaasium tähistab kooli 90. aastapäeva", Lääne Elu 11. detsember 2008