Kastiilia Sancia

"Kastiilia Sancia" (originaalis Sancia di Castiglia) on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Pietro Salatino libretole.

Esietendus toimus 4. novembril 1832 Napoli Teatro San Carlos. Rollide esmaesitajad olid Giuseppina Ronzi de Begnis (Sancia), Diomilla Santolini (Garzia), Luigi Lablache (Ircano), Fiovanni Basadonna (Rodrigo) ja Edvige Ricci (Elvira). Dirigeeris Nicola Festa.

Donizetti jäi seda ooperit kirjutades ajahätta, sest libretisti leidmisega oli probleeme. Felice Romani keeldus, kuna honorar oli tema jaoks liiga väike. Teksti soostus kirjutama suhteliselt tundmatu Palermost pärit Pietro Salatino. Libreto allikas pole teada, kuid on arvatud, et üheks võis olla ballett "Bianca di Castiglia".

"Kastiilia Sancia" on Donizetti kuues Hispaania-teemaline ooper, kuid esimene ooper traagilise lõpuga. Teos kuulub Donizetti keskmisse loomeperioodi ja on stiililiselt lähedane kaks aastat varem komponeeritud "Anna Bolenaga". Kujutab endast tüüpilist romantilist primadonna ooperit. Donizetti kirjutas nimiosa ühele oma lemmiklauljale Giuseppina Ronzi de Begnisele. Seetõttu on kogu Sancia tegelaskuju muusika, kõik duetid ja ansamblid, milles ta osaleb, loodud eriti hoolikalt. Esimese vaatuse finaali võttis Donizetti mõned lõigud oma ooperist "Ugo, conte di Parigi".

Ooperi esietendus õnnestus suurepäraselt. Donizetti ja solistid kutsuti nii I vaatuse lõppemisel kui ka pärast finaali mitu korda publikule kummardama. Donizetti kirjutas oma sõbrale Ferrettile, et tema "Sancia di Castiglia" esitati kaunilt ja aplausi oli palju. Sellegipoolest ei püsinud ooper kaua laval, mis võis olla tingitud pisut muinasjutulisest libretost ja teisalt väga nõudlikust primadonna partiist.

Vaatamata väga heale muusikale on "Kastiilia Sanciat" ka tänapäeval vaid üksikuid kordi esitatud. Alles 1984. aastal Bergamo festivalil oli üle 150 aasta unustuses olnud ooper publiku ees. Seda on esitatud ka Madridis (1992).

Tegevus toimub keskajal Hispaania Kastiilias Toledo kuninga palees. Ooperi süžee on läbinisti fiktiivne. Kastiilia kuninganna Sancia abikaasa on lahingus hukkunud. Kuninganna usub samuti, et ka tema poeg Garcia on tapetud. Ta kavatseb abielluda saratseenide printsi Ircanoga, ehkki ta minister Rodrigo on sellele poliitilistel põhjustel vastu. Võimujanuline saratseen Ircano usub, et on oma eesmärgile lähedal ja ta saab Kastiilia troonile. Ircano on aga mures, sest lahingus jäljetult kadunud troonipärija, Sancia poja Garzia surnukeha pole kunagi leitud. Sancia nõustub abiellumisega, kuigi leinab endiselt oma abikaasat ja poega. Rodrigo hoiatab teda Ircano ja tema võimuiha eest, kuid Sancia ei kuula teda. Piduliku tseremoonia ajal ilmub kõigi üllatuseks Garzia ja nõuab trooni endale. Halastamatu Ircano soovib Garzia surma. Ta ütleb Sanciale, et abiellub temaga ainult siis, kui too mürgitab oma poja. Garcia hakkab mürgitatud pokaalist jooma, kui kahetsev Sancia selle äkitselt tal käest haarab ja ise karika tühjaks joob. Surres süüdistab ta Ircanot, palub oma pojalt andestust ja Garziast saab Kastiilia kuningas.

• Ircano kavatiin kooriga „Quell'acciar nel pungo d'un forte”
• Koor „Piangendo va l'aurora”
• Sancia kavatiin „Io talor nol più rammento”
• Rodrigo ja Sancia duett „Sempre sarebbe odiato”
• Koor „Oh! nera sorte!”
• Ircano, Sancia, Garzia ja Rodrigo kvartett kooriga „Che? sì pronta sei”
• Ircano ja Sancia duett „Il silenzio evitò l'onta”
• Garzia aaria kooriga „Troppo ormai nel cor mi preme”
• Finaali ansambel kooriga „Ciel! Fera vista! Sei squallida imago!”

• William Ashbrook. Donizetti and His Operas, Cambridge University Press, 1982
• Charles Osborne The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini, Portland, Amadeus Press, 1994
• House of Opera. Gaetano Donizetti "Sancia di Castiglia" CD, Duluth, 1992