Harilik kakaopuu

Harilik kakaopuu
	; Harilik kakaopuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kassinaerilaadsed Malvales;
Sugukond	Haisupuulised Sterculiacea;
Perekond	Kakaopuu Theobroma;
Liik	Harilik kakaopuu;
Binaarne nimetus
	Theobroma cacao; L.
Sünonüümid
	Theobroma cacao f. leiocarpum (Bernoulli) Ducke; Theobroma cacao f. pentagonum (Bernoulli) Cuatrec.; Theobroma leiocarpum Bernoulli; Theobroma pentagonum Bernoulli; Theobroma sativum (Aubl.) Lign. & Le Bey; Theobroma sphaerocarpum A. Chev.;

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Alamliigid ja sordid

T. c. subsp. cacao
- T. c. var. 'Criollo'
T. c. subsp. sphaerocarpum
- T. c. var. 'Forastero'
T. c. var. 'Trintario'.^[2]

Botaanilised tunnused

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.^[3]^[4]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.^[3]^[4]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.^[5]

Levila

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.^[3]

Saadused

Kakaopuu peamised saadused on kakaopuu seemned, millest valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.^[3]

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna need ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi.^[4]^[6] Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2012. aastal toodeti maailmas kokku 5 miljonit tonni kakaoube ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.^[7]

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal^[7]
Riik	Toodang tonnides	Osakaal protsentides
Elevandiluurannik	1 650 000*	33,0
Indoneesia	936 300	18,7
Ghana	879 348	17,6
Nigeeria	383 000**	7,7
Kamerun	256 000**	5,1
Brasiilia	253 211	5,1
Ecuador	133 323	2,7
Mehhiko	83 000*	1,7
Dominikaani Vabariik	72 225	1,4
Peruu	57 933	1,2
Maailm kokku	5 003 211	100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on perekonnas esinenud skisofreeniat või teisi närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakaoallergiat.

Ajalugu

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.^[8]

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.^[3]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502. aastal, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernán Cortési kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlánis 1519. aastal. Cortés ja teised panid tähele, et asteekide valitseja tarvitas suures koguses üht jooki, kuhu lisati vaniljet, kibedat paprikat, teisi pipraid ja kõrvitsaseemneid ning mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544. aastal.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.^[3]

Nimi

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753. aastal Linnaeus, kes andis sellele ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited

↑ http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064
↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak, 2007
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.
↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736
↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN 978-3-540-69933-0
↑ ^7,0 ^7,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""]. faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 22.01.2015.
↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736

Välislingid

Harilik kakaopuu andmebaasis eElurikkus

[D9NDy-1] ttp://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064

[composition-2] A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition

[Piippo,_Salo-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak, 2007

[isbn978-9985-70-313-7-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.

[xZ0Pt-5] X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736

[food_chemistry-6] H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN 978-3-540-69933-0

[fao-7] 7,0 ^7,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""]. faostat3.fao.org (inglise). Vaadatud 22.01.2015.

[Y8QNt-8] J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]